16-19.mai. Dehli

Sõitsime hommikul linna ja New Dehli raudtejaama taga asuvast tänavast leidsime endale korraliku kolmese toa koos uue konditsioneeriga. Hind oli 700.- ruupiat kolmepeale öö.
Kunagi varem polnud nii kuum olnud ja õues ei tahtnud üldse viibida ja õhtuks olime täiesti kustunud. Sõitsin ainult Tailoriga vaatamisväärsustest vaatama Lootuse Templit aga oli kinni. Muidugi ainult sellel päeval kinni kui me sinna jõudsime. Kuna Tailorit juhtusin juhuslikult nägema tänaval ja ta kutsus kaasa siis fotokat polnud kaasas. Tailor siis kutt kellega tuba jagame. Kuna tema fotograafiasõber ja fotokas kaasas siis lubas hiljem pilte saata. Kohapeal selgus, et tempel esmaspäeviti suletud ja korralikke pilte ka teha ei saanud kuna puud jäid ette. Rääkisin sõduritele, et me tahaks kümme meetrit sinnapoole väravaid saada, et lihtsalt paar pilti teha ja kus puud ette ei jääks. Alguses üteldi, et ei saa aga lõpuks ikkagi lasid meid natuke sisse ja Tailor sai oma fotod tehtud. Tahtis päikeseloojangul teha aga õiget päikeseloojangut polegi kuna päike kaob lihtsalt varem sudu sisse ära.
Viimased päevad läksid kiiresti. Mõtlesin mida teha oma rattaga ja lõpuks andsin oma Pune sõprade hoolde. Üks kohalik Bulleti klubi vend kes poodi ja eksporti korraldas üsna meie hotelli lähedal pakkus, et kui ma müüa tahan siis ta on nõus sama hinna eest ära ostma millega mina ratta ostsin. Ütles, et mootor on väga hea ja ta ei soovita müüa vaid veel mõelda äkki tahan eksportida Eesti. Mõtlen veel selle üle.
Üks õhtu proovisime leida ööklubi koos kahe tüdrukuga keda baaris kohtasime. Aia oli Taanist aga reisinud ja elanud viimased 5 aastat teistes riikides ja Olga oli Iisrealist ja kohtunud bussis millega Dehli sõitsid. Ka reisinud juba kuid Indias. Kahjuks peale paari suure hotelli läbisõitmist me ühtegi pidu ei leidnud.
Viimane päev nägin ühte meeste paari keda olin ka Sri Lankal kohanud ja Veel Varkala söögikoha pidajate paari. Veel kohtasin ühte trummimüüjat kellel aitasin Kochis 100.- Rootsi krooni ära vahetada. Maailm on väga väike.
Viimane õhtu lasin endal habet juuksuri juures ajade. Elu esimene kord kui keegi seda minu eest teeb. Muidugi jälle ei läinud nii lihtsalt nagu pidanuks. Ajamise hind oli 20.- ja see täiesti normaalne hind. Hiljem mtehti mulle näomaski ja kästi oodata 20minutit. Ma ei jõudnud ei üteldagi. Mõtlesin mis seal siis ikka. Hiljem kooriti siis mask maha ja tehti näomassaazi. Raha küsiti 350.- On ikka ärimehed. Vahest mõtlen kas siis keegi maksab ka neile sellise summa ilma vaidlemata välja. Ütlesin, et maksimaalselt võin maksta 100.- ja kui ei sobi kutsugu politsei. Vaidlesin mitu minutit nendega. Ütlesin kui ei sobi maksan 20.- nagu alguses kokku lepitud.
Olin just enne kohtunud tänaval Olgaga ja ta tahtis õhtust minna sööma. Ütlesin, et kui ta viitsib oodata siis läheme koos peale habemeajamist. Vihma hakkas sadama ja kõik poed panid ennast kohe kinni kuna oli juba hilja ja rahvas kadus tänavalt. Läksime ühle katusele sööma ja vihm lõppes ka kohe ja lõi õhu mõnusaks jahedaks. Päeval oli olnud 44 kraadi sooja.
Võtsin oma kotid hotellist kus nad olid hoiul ja jooksin metroo peale, et lennujaama jõuda. Lennujaam oli 16km eemal ja metroo läks otse lennujaama. Viimane metroorong sinna läks 23 ja jõudsin 4minutit ennem metroosse. Metrool on eraldi liin tehtud lennujaama ja pilet tunduvalt kallim 80.- ruupiat aga ikka kõvasti odavam kui takso või tuktukiga minna.
Lennujaamas oli mitu turvakontrolli aga lõpuks väravas ja lennureis läks kiirelt ja sujuvalt. Lendasin Aeroflotiga üle Moskva. Oli kõige odavam ja polnud neil häda mitte midagi. Moskvas oli veel üks turvakontroll mis võttis aega aga siis kõndisin otse teise terminaali ja Kopenhaageni lennukile. Ja 19.mai kell 11:30 Kopenhaagenis maandudes saigi reis läbi.
Oli väga lahe reis ja plaanin veel India minemist, et teistes kohtades ringi sõita. Pune sõbrad on ka ise ratastega niimoodi Indias sõitnud ja võibolla siis järgmise tripi teen nendega koos. Ladakhi tiigrist oli kahju lahkuda. See sai Srinagar Lehi teel mootorratta nimeks. Kõik

Mõned tehtud videod.
http://www.youtube.com/watch?v=xocytq2fe2c
http://www.youtube.com/watch?v=JtxCENE1K30

15.mai.Delhi

Sain öömajas tuttavaks kahe Ameerika kutiga ja otsustasime rohkem linna homme kolida ja siis tuba hotellis jagada. Päeval käisime linnas vaatamas India Gate ja kõmpisime niisama ringi. Linna sõitsime metrooga ja metroo on uus ja puhas ja konditsioneeriga. Pilet maksis 18.- ehk alla 0.2euri. Metroos läksime esimesse vagunisse ja oli päris tühi ja väga palju naisi seal. Siis mõned minutid hiljem avastasime, et see on eraldi vagun ainult naistele. Naised muidugi võivad kõikides vagunites sõita. Loomulikult. Pakkus muidugi palju nalja ja kolisime siis segavagunisse ümber.
Ameeriklased olid esimest päeva Indias ja tutvustasin neile põhitõdesi. Muidu tulid mõlemad eraldi Koreast kus elasid ja töötasid inglise keele õpetajatena juba mõned aastad. Lennukis Indiasse olid tuttavaks saanud.
Õhtuks olime täiesti kustunud ja kella 10 ajal põhku.

14.mai.Delhi

Jõudsin Dehli ja kuna minu mobiiltelefon lakkas mobiilifima süül töötamast käisin esindusest läbi aga targemaks ei saanud. Olin eile raha arvele pannud ja polnud ühtegi kõnet teinud ega ka ühtegi kõnet vastu võtnud aga äkki oli saldo miinuses ja raha numbrile pannes ei tulnud sinna enam midagi. Internet ka läinud kuna kui arve miinuses siis internett ka ei töötanud. Esinduses targemaks ei saanud. Üteldi, et tehniline viga ja uuritakse asja.
Pidasin internetikohviku juures kinni, et aadressi näha kuhu sõita. Olin Jaipuris ööbinud ühes öömajas ja siin neil ka üks öömaja. Teadsin, et kallis aga saan vähemalt internetti ja õhtusöögi sealt ja siis vaatan kus viimased ööd veedan. Internetikohvikus tehti passist koopia ja pidin pabereid täitma. Täitsa mõttetu süsteem. Hinnakiri oli seinal aga küsiti topelt hinda minu käest ja vabandati, et vanad hinnad väljas. Ütlesin, et andku mulle vildikas ja ma parandan ära või viskan "vana" hinnakirja ära siis üteldi, et ei ei pole vaja. Maksin hinnakirja järgi 10ruupiat ja läksin välja. Omanik kisas järgi, et tulgu ma tagasi ja lülitagu arvuti ka välja. Tegin, et ei kuulnudki teda. Mehel oli poole vähem maad arvutini kui minul.
Leidsin öömaja ja sõin õhtusöögi ja käisin haiglas ja tegin röntgeni jalast. Õnneks olid luud kondid terved. Röntgen maksis 240.- ehk 4eur. Röntgeni tegijaga läksime koos õue ja meie rattad olid peaaegu kõrvuti ja mees ütles, et läheb kütust tankima kuna keskööl läheb liitrile 5.- ruupiat ehk uus maksutõus otsa. Sõitsin ühest tanklast mööda aga seal oli meeletu järjekord ei hakanud selle raha pärast küll seal seisma.
Hiljem uudistes üteldi, et rahvas piketerib kuskil tänavatel selle vastu aga minu küll kuskil kedagi ei näinud.

13.mai Srinagarist teel Delhi

Hommikul varavalges jälle teele. Sõitsin vast pea tunni kui tegin pausi ja sõin hommikust. Pikad riided olid seljas kuna oli jahe aga hakkas soojaks juba minema ja mõtlesin kui külast välja saan vahetan vaiksemas kohas riided. Ja siis see juhtus. Kui kogu aeg kartsin teiste liiklejate pärast, et õnnetus võib juhtuda siis nüüd tegingi avarii ja täiesti enda süül. Tegin veoautost möödasõitu ja ei pannud tähele, et teine tuleb vastu. Olin auto tagant piilunud, et tuleb ainult jalgrattur ja peale seda tee vaba. Võtsin veoauto taga hoogu ja kui siis tuulest välja tulin tuli teine veoauto vastu. Proovisin veel kuidagi kahe vahele ennast ära mahutada ja vastutulev veoauto tõmbas ka natuke kõrvale aga tagumise ratta ja kastiga sain ikka pihta. Käis ainult plaksatus ja siis lõi valu jalga. Õnneks jäin püsti. Seisma jäädes ei julgenud alguses jalga vaadatagi aga õnneks sai ainult labajalg viga ja muljuda. Säär sai ka kriimustada kõvasti aga see polnud midagi. Pusa varrukas oli lõhki aga käsi täiesti korras. Korralikud kindad päästsid näpud. Rattal peegel ja käsipiduri hoob katki ja jalg oli ratta alla jäädes jaluse ära painutanud nii, et enam vändast ratast käima ei saanud. Õnneks kannan sõites kõrgeid nahast korvpallitosse. Varem oli teise jala toss juba väsimuse märke näidanud siis nüüd õnnetus lõikas talla lõhki ja nahale ka paar lõiget sisse. Ühesõnaga veel paar päeva pean nendega sõitma siis jätan nendega hüvasti.
Siis hakkas pilt tasku minema. Jõin ruttu ja valasin ülejäänud vee endale pähe. Paarkümmend meetrit eemal olevast alkoholipoest tuli mees ja viis mind autoga kohaliku arsti juurde kes haavad puhastas ja valuvaigisteid andis.
Haigla oli 14km kaugusel ja kuna olin ka kes teab kus ei tahtnudki haigla minna kuna kartsin, et äkki on jalaluu katki ja pannakse kipsi ja siis enam edasi sõita ei saa. Lamasin hiljem alkoholipoe põrandal paar tundi ja taastusin. Kaks kohalikku kutti aitasid mootoratta jälle sõidukorda ja sain kuidagi edasi sõita hiljem. Õnnelik õnnetus kokkuvõttes. Pidin edasi sõitma, et Delhi ikka jõuda. 150km enne Dehlit läks pimedaks ja jõud lõppes ja võtsin tee ääres oleva põhukuhja öömajaks.

12. Srinagarist Dehli poole

Plaan oli hommikul hakata siis Dehli poole liikuma. Ei mäletagi palju see kilomeetrites tegi aga arvestasin, et võtab kolm päeva aega. Uurisin järgi 850km
Hommikul ei saanud laiskust välja ja kohvitasime seltskonnaga keskpäevani. Kell üks päeval sain ratta selga ja minema. Mõtlesin, et sõidan siis niikaua kui jõuan ja mingit maamärki ei pane kuhu jõuda õhtuks tahan. Pimedas ühes tee hargnemise kohas pidasin kinni ja vaatasin oma navigatsiooni kuhu sõita. Äkki ilmusid täisrelvastuses kaks sõdurit välja ja ma ehmatasin kõvasti aga nemad olid väga sõbralikud ja väga õhinas mind nähes. Sattusin jälle küsimuste laviini alla, et kust kes ja mis ma olen ja viis minutit lobisesin nendega.
Öömajale jäin õue ja lõpuks oli jälle soe ja mõnus magada kuna olin mägedest allpoole kõvasti roninud.

Üks pilt veel Srinagar Leh reisist.

11.mai Srinagar

Ilm oli ilus ja mökutasime öömaja ees muruplatsil enamus aega päevast. Õhtu sõitsime linnas ringi ja proovisime mõnda lahedat söögikohta leida aga ei õnnestunud. Ikka sõime lõpuks seal kus enamus õhtuid. Kelner ütles, et eile ei käinud külalisi neil. Steve ütles, et see juhtub ainult indias nii, et sellist asja kelner ütleb. Tahtsin jälle liha ja sellepärast paljud taimetoitlaste söögikohad mulle ei sobinud. Õhtu jälle jutustasime hotelli juures teiste külastajatega.

10.mai. Srinagar

Plaan oli reisist puhata ja paat võtta ja niisama järvel sellega olla ja seekord tagaajavaid poode vältida kui võimalik.
Võtsime paadi ja olime vist pea neli tundi järvel. Ilm oli väga ilus ja jälle soe kuna Lehis ja mägedes oli olnud päris jahe.
Plaan oli järgmine päev hakata jälle sõitma tagasi Jammusse ja siis Dehli poole aga ikka reisist väsinud ja mõtlesin homme veel Srinagaris olla ja välja puhata. Õhtu oli meid õues laua taga kuus turisti ja rääkisime niisama kõigest.