Hommikul ajasin ennast vara üles, et teekonda Srinagari alustada. Vahetasin kontakte ja oligi aeg teele asuda. Tee läks kohe üles mägedesse ja ikka meeletult palju sõjaväge on igal pool.
Teepeal äkki mingid mehed teel ja püüdsid mu kinni. Selgus, et turistide registreerimise punkt. Ütlesin, et te peaksite vastavat riietust kandma muidu ma seisma ei jää. Vend ütles, et tal ongi munder seljas ja siis näitas oma dressipluusi hõlmu avades. Pidin passi andma ja küsiti kauaks jään Kashmiri ja kus ööbin. Ütlesin, et ei tea kumbagi ja lõpuks jälle mingile paberile allkirja andma. Pärimise peale, et milleks see kõik, siis vastati, et minu enda turvalisuse huvides. Kuidagi ei hakanud A4 paberi pärast turvalisem tunne.
Sain oma Couchsurfingu võõrustajaga kokku ja selgus, et elab koos perega paatmajas ja minu käsutuses üks väike tuba aga pesemisvõimalused väga algelised.
Natuke rääkisime ja siis viskasin pikali puhkama ja varsti pidi õhtusöök olema. Jäin täiega magama ja ei mingit õhtusööki. Käidi üles ajamas aga vabandasin sest ei suutnud kuidagi üles tulla.
Mõned fotod tee pealt.
Nägin teepeal punase kolmnurgaga liiklusmärki ja mõtlesin, et oi kui tore, et hoiatatakse asjade varguse/kotijooksu eest aga natuke hiljem selgus, et see tähendas hoopis muud. Ehk siis seda.
No comments:
Post a Comment