Kunagi varem polnud nii kuum olnud ja õues ei tahtnud üldse viibida ja õhtuks olime täiesti kustunud. Sõitsin ainult Tailoriga vaatamisväärsustest vaatama Lootuse Templit aga oli kinni. Muidugi ainult sellel päeval kinni kui me sinna jõudsime. Kuna Tailorit juhtusin juhuslikult nägema tänaval ja ta kutsus kaasa siis fotokat polnud kaasas. Tailor siis kutt kellega tuba jagame. Kuna tema fotograafiasõber ja fotokas kaasas siis lubas hiljem pilte saata. Kohapeal selgus, et tempel esmaspäeviti suletud ja korralikke pilte ka teha ei saanud kuna puud jäid ette. Rääkisin sõduritele, et me tahaks kümme meetrit sinnapoole väravaid saada, et lihtsalt paar pilti teha ja kus puud ette ei jääks. Alguses üteldi, et ei saa aga lõpuks ikkagi lasid meid natuke sisse ja Tailor sai oma fotod tehtud. Tahtis päikeseloojangul teha aga õiget päikeseloojangut polegi kuna päike kaob lihtsalt varem sudu sisse ära.
Viimased päevad läksid kiiresti. Mõtlesin mida teha oma rattaga ja lõpuks andsin oma Pune sõprade hoolde. Üks kohalik Bulleti klubi vend kes poodi ja eksporti korraldas üsna meie hotelli lähedal pakkus, et kui ma müüa tahan siis ta on nõus sama hinna eest ära ostma millega mina ratta ostsin. Ütles, et mootor on väga hea ja ta ei soovita müüa vaid veel mõelda äkki tahan eksportida Eesti. Mõtlen veel selle üle.
Üks õhtu proovisime leida ööklubi koos kahe tüdrukuga keda baaris kohtasime. Aia oli Taanist aga reisinud ja elanud viimased 5 aastat teistes riikides ja Olga oli Iisrealist ja kohtunud bussis millega Dehli sõitsid. Ka reisinud juba kuid Indias. Kahjuks peale paari suure hotelli läbisõitmist me ühtegi pidu ei leidnud.
Viimane päev nägin ühte meeste paari keda olin ka Sri Lankal kohanud ja Veel Varkala söögikoha pidajate paari. Veel kohtasin ühte trummimüüjat kellel aitasin Kochis 100.- Rootsi krooni ära vahetada. Maailm on väga väike.
Viimane õhtu lasin endal habet juuksuri juures ajade. Elu esimene kord kui keegi seda minu eest teeb. Muidugi jälle ei läinud nii lihtsalt nagu pidanuks. Ajamise hind oli 20.- ja see täiesti normaalne hind. Hiljem mtehti mulle näomaski ja kästi oodata 20minutit. Ma ei jõudnud ei üteldagi. Mõtlesin mis seal siis ikka. Hiljem kooriti siis mask maha ja tehti näomassaazi. Raha küsiti 350.- On ikka ärimehed. Vahest mõtlen kas siis keegi maksab ka neile sellise summa ilma vaidlemata välja. Ütlesin, et maksimaalselt võin maksta 100.- ja kui ei sobi kutsugu politsei. Vaidlesin mitu minutit nendega. Ütlesin kui ei sobi maksan 20.- nagu alguses kokku lepitud.
Olin just enne kohtunud tänaval Olgaga ja ta tahtis õhtust minna sööma. Ütlesin, et kui ta viitsib oodata siis läheme koos peale habemeajamist. Vihma hakkas sadama ja kõik poed panid ennast kohe kinni kuna oli juba hilja ja rahvas kadus tänavalt. Läksime ühle katusele sööma ja vihm lõppes ka kohe ja lõi õhu mõnusaks jahedaks. Päeval oli olnud 44 kraadi sooja.
Võtsin oma kotid hotellist kus nad olid hoiul ja jooksin metroo peale, et lennujaama jõuda. Lennujaam oli 16km eemal ja metroo läks otse lennujaama. Viimane metroorong sinna läks 23 ja jõudsin 4minutit ennem metroosse. Metrool on eraldi liin tehtud lennujaama ja pilet tunduvalt kallim 80.- ruupiat aga ikka kõvasti odavam kui takso või tuktukiga minna.
Lennujaamas oli mitu turvakontrolli aga lõpuks väravas ja lennureis läks kiirelt ja sujuvalt. Lendasin Aeroflotiga üle Moskva. Oli kõige odavam ja polnud neil häda mitte midagi. Moskvas oli veel üks turvakontroll mis võttis aega aga siis kõndisin otse teise terminaali ja Kopenhaageni lennukile. Ja 19.mai kell 11:30 Kopenhaagenis maandudes saigi reis läbi.
Oli väga lahe reis ja plaanin veel India minemist, et teistes kohtades ringi sõita. Pune sõbrad on ka ise ratastega niimoodi Indias sõitnud ja võibolla siis järgmise tripi teen nendega koos. Ladakhi tiigrist oli kahju lahkuda. See sai Srinagar Lehi teel mootorratta nimeks. Kõik
Mõned tehtud videod.
http://www.youtube.com/watch?v=xocytq2fe2c
http://www.youtube.com/watch?v=JtxCENE1K30
No comments:
Post a Comment