15 päev. Hikkaduwa

Ilm oli ilus aga kohalike sõnul suured lained. Erikuga oli kokkulepe, et lähme sukeldumist proovima. Mille peale ma muidugi varem ei mõelnud, et ju nohu ja köha. Erik läks ise ja lebasin rannas lamamistoolis varju all. Tuli varsti tagasi ja oli üteldud, et ookeanis on liiga suured lained ja põhi natuke sogane, et sukeldumiseks kindlasti mitte kõige parem päev. Tahtsime Erikuga proovida surfilauaga sõita aga üteldi, et täna suured lained ja algajatel pole midagi selliste lainetega teha. Paar surfarit nautisid suuri lained täiega aga enamus ei saanud eriti sõita. Laine murdus nii kiiresti.
Laenasime väikse niiütelda kõhulaua naabriteks olevatelt surfipoe poistelt. Lainet tabada oli päris raske aga päris lahe oli sõita. Pea kaks tundi olime vee peal. Maksime kumbki kahe tunni lestade ja laua laenutamise eest 350.- Tavahind oli vist 500.- aga Erik rääkis varem juba 350.- hinna välja. Päev mööduski rannas lebades. Õhtu istusime oma korruse rõdul ja rääkisime niisama ja kuulasime muusikat arvutist. Kella 12 paiku mõtlesin, et lähen vaatan tänase peo üle aga olen korralik ja alkoholi ei tarbi. Erik läks magama. Pidu oli täna hoopis teises hotellis ja pidin umbes viis minutit sinna kõndima. Rahvast oli palju aga muusika üldse ei meeldinud. Üks kutt tuli ligi ja küsis, et kuidas siis puhkus kulgenud on. Ei suutnud teda esimesed minutid ära tunda. Mäletasin, et olen teda kuskil kindlasti näinud ja siin Sri Lankal. Siis meenus, et olime koos Negombos ühes hotellis ja rääkisin temaga seal, et ootab sõpru ja läheb edasi Hikkaduwasse ja siis Jaffnasse. Küsisin kas Jaffnas käidud ütles, et surfamine liiga lahe, et Hikkaduwast lahkuda ja on siin puhkuse lõpuni. Alkoholi ei tarbinud aga hinnad olid päris kallid. Arraki hind oli vist 50ml 400.- mis poole pudeli hind kui poest osta. Teised joogid veelgi kallimad. Veel rääkisin Sri Lankast ühe prantsuse kutiga kelle nimi Karl. Teeb siin magistrit kalurite eluolust. On neli kuud siin. Olime ühel arvamusel, et kui tahad niiütelda tõelist Sri Lankat näha siis tuleb igasugustest suurtest turistikohtadest hoiduda. Täna laupäev ja olen siin veel öö vastu esmaspäeva, et esmaspäeva hommikul Colombosse ehk pealinna minna ja luba ehk paber hankida Kaitseministeeriumist, et põhja sõita. Kõik turistid peavad seda tegema. Muidu polnud mingit plaani Colombot külastada. Tundub tavaline suurlinn kõrgete ehitistega olevat.

14 päev. Unawatunast Hikkaduwasse

Ärkasin ja pakkisin oma asjad kokku. Olin unustanud eelmine päev antikvariaadist läbi minna ja tahtsin veel seda teha. Kuna see jäi ikka suure tee peale kus ka bussid lähevad siis ajasin seljakoti selga ja kõndisin sinna poodi. Ilm oli palav nagu ikka ja kell ka juba peaaegu 12 niiet veel eriti palav.
Poes omanikku polnud ja mees siis helistas ja küsis hindasi telefoni teel. Meeldisid ühed väiksed vasest kujud aga küsiti 5500.- ja 6000.- nende eest. Üks lahe vana kapp oli 85000.- ja väga lahe vasest reisikohvi eest küsiti 16000.- see reisikohver oli väga lahe ja eriti just lukustussüsteem.
 Bussiga siis Gallesse ja sealt edasi Hikawaduwasse. Otsustasin, et jätan see kord Galle vahele ja vaatan seda linna siis mõni teine kord. Vaatasin telefonist kaarti ja kui kaugel olen juba aga sõitsin niiütelda õigest kohast ikka mööda natuke. Tulin bussi pealt maha ja jõudsin suurte hotellide juurde. Istusin randa sukeldumist pakkuvate meeste juurde maha ja vaatasin netist telefoniga kuhu siis minna ja mehed juhatasid tee kätte. Pea kilomeeter oli tagasi kõndimist ja vaatasin paari hotelli tube ja küsisin hindu. Kõigil oli üks hind 1500.- tuba. Jõudsin omanikuga 1200.- peal kokkuleppele selles hotellis mis kõige rohkem meeldis. Väike perehotell ja 6 tuba 3 korruselises hoones. Igal korrusel kaks. Nägin naabrit ja rääkisin temaga natuke. Nimeks Erik ja oli tulnud viimase hetke reisiga Göteborist. Phd tudeng ja ütles, et oli liiga palju õppinud ja vajas väikest puhkust. Läksime temaga koos õhtu välja Fanky bari ja sealt edasi Top Secretisse. Mõlemas kohas oli rahvast 30 ringis kes siis võtsid ennast väga vabalt. Kohalikud kutid ütlesid, et 50 meetrit eemal teest teiselpool on ööklubi ja käisime ka seal. Ukse peal oli turvameestel must raamat koos fotodega. Oli päris paks klade. Rahvast oli väga palju aga väsimus tuli kella kahe ajal peale ja tulin koju magama. Teised panid hommikuni välja.

13 päev. Unawatuna

 Hommik nagu hommik ikka. ärkasin nii 10 paiku ja käisin ja sõin hommikusööki. Natuke olin rannas aga kuidagi väga kuum oli või lihtsalt tundus ja eriti ei jõudnud olla ja varsti tagasi koju. Küsisin veel kohalike käest, et kaardil on veel mingi Jungle beach, et mis see endast kujutab. Kohalikud kiitsid seda randa ja ütlesid, et parem kui suur rand. Mõtlesin, et lähen vaatan siis üle. Alguses panin natuke teega mööda ja kui ühes üksikus külalismaja juures metsas pilti tegin siis tuli omanik välja ja jutustasime veerand tundi. Mehel oli vanust vast 40-50 ja esimene mees keda kohtasin kes teadis ajaloost ja maailma asjadest nii palju. Teadis mis on Eesti pealinn ja isegi kes president. Luges hiljem peast kõik vene riigijuhid Breznevist alates üles. Väga positiivse elamuse sain.
Mees juhatas mulle õige tee kätte. Poole tee peal ilmus kuskilt välja üks vanem mees ja küsis, et kas ma lähen Jungle beachile. Ütles veel, et sinna keeruline minna aga kui vaja võib mind kohale juhatada. Ise veel lonkas ja ütlesin, et aitäh abi pakkumast aga küll ma üles leian. Igaks juhuks küsisin veel vastutulevalt tüdrukult teed aga mees segas vahele, et tema teab teed. Imestasin, et mis värk on ja küsisin mehelt, et millega ta siis tegeleb ehk mis tööd teeb. Ütles, et juhatab raha eest turiste Jungle beachile. Ütlesin aitäh aga leian ise tee üles. Mees ütles ok, et ta elab siinsamas ja ta lähebki koju. Muidugi tee sinna randa oligi natuke keeruline aga leidsin ikkagi üles. Rand oli väike ja tore ja ainult kaks turisti oligi rannas. Oli väike lahesopp ja soovitaks küll hoopis seal inimestel oma rannapuhkust suure ranna asemel veeta. Muidugi pole seal restorane aga üks pood oli umbes 500 meetri kaugusel. Tagasi mõtlesin, et jalgraja asemel mis läbi metsa tuli lähen tagasi suurt teed pidi. Oleks ma teadnud , et see sellise ringiga läheb siis ma poleks küll seda teed ette võtnud. Kokkuvõttes jäin rahule sest tee läks mööda väikestest lihtsatest majadest millel ainult seinad püsti ja katus pea kohal. Ei uksi ega aknaid. Aga inimesed rõõmsad ja kõik ütlevad sulle tere. Päris pikk tee ikka oli. Koju jõudes olin ikka päris väsinud kõndimisest ja pikutasin tunni voodis. Oligi aeg õhtusöögiks rannas ja siis tagasi koju ja magama.

12 päev. Merissast Unawatunasse

Magasin väga hästi ja sain alles kell 10 voodist välja. Muidugi hommikune liiklus ajas paar korda üles aga jäin kohe uuesti magama. Eelmine õhtu olin ka ühe valuvaigisti võtnud, et äkki siis magan paremini.
 Sõin hommikust samas kohas kus koguaeg Merissas söönud olen. Muidugi kohta ei mäleta aga tegin eelmine päev sealt mõned pildid ja saab hiljem vaadata mis koha nimi oli. Hommikusöök 250.- Kui olin ära tellinud käisin ujumas. Rand on ujumiseks kõige parem siiamaani olnud.
 Käisin öömaja eest maksmas. Omanikku polnud ja vanem mees ütles, et pean maksma 1500.- Ütlesin, et see on nagu äris, et kui hinnad on alguses kokku lepitud siis ikka need hinnad ka on. Helistas omanikule ja maksin siis 1000.-
Bussipeatuses oli üks seljakotiga rändaja. Tüdruk oli inglismaalt ja läks samuti Unawatunasse nagu minagi. Tema kaks viimast päeva Sri Lankal ja liikus vaikselt lennujaama poole. Oli juba Unawatunas ööbinud ja ütles, et maksis toa eest 2000,. aga näitab mulle maja kus 1200.- küsiti.
Bussisõit maksis 35.-
 Jõudsin kohale ja selles majas kus hind oli 1200.- oli üks vaba tuba. Vaatasin üle ja ei midagi erilist. Üsna väike teine. Kohalikud pakkusid tee ääres oma öömaju välja. Üks vanem mees ütles, et tal üks tuba 800.- Vaatasin üle ja täitsa ok. Ütlesin, et jään kaheks ööks palju siis hind. Jäi 700.- Pole üldse paha.
Uusi rollereid pakuti rentida 800.- päev. Mõtlen selle üle, et äkki minna Gallesse rolleriga ja võtaks poistega ühendust kellega numbreid Kandys vahetasin. Mõtlen selle üle.
 Käisin poes tahtsin väikseid kääre osta aga kahjuks ei müüdud kuskil ja üteldi, et ainult Galles. Poest ostsin vett ja küpsiseid ja ühe suure coca. Kokku 350.-
Küsisin omaniku käest, et kas konditsioneer on kallis kuna poes nii kuum. Ütles, et lihtsalt ei jõuaks siis elektriarvet ära maksta. Elektriarve olevat praegu 10 tuhat kuus. Tee ääres oli ka üks väga suur ja lahe antikvariaat. Käisin sees aga kahjuks müüja ei teadnud paljude asjade hinda ütles, et boss on ise homme kohal.
 Pärast stusin rannas ühes kaluripaadis ja aitasin ühte paati päikeseloojangul vette lükata. Ütlesid, et on terve öö kala püüdmas. Paadid kõik fiiberplastikust.
 Käisin kodus ja pikutasin niisama. Võtsin arvuti kaasa ja käisin ühes mõnusas restoranis teed joomas ja kirjutamas. Jõin kaks kannu teed kuuma piima ja meega. Panin sisse veel looduslikku Coldrexi moodi asja mis sisaldas erinevaid vürtse ja ravimeid. Pakk maksis 10.- ja oli väga hea ja peaks neid koju ostma.
Kaks kannu teed koos mee ja piimaga kokku 150.- pluss 15.- service tax. Kokku 165.- Uskumatult odavad hinnad ikka vahest.
Tulin rannast ära poole üheteistkümne paiku. Ranna ühes otsas olevas restoranis käis pidu ja päris palju rahvast oli seal. Ei tahtnud küll nende nahas olla kes seal lähedal rannas tube üürisid.
 Tulin ära koju ja panen päeva kirja ja siis magama. Tuba oli väga kuum. Tuba teisel korrusel ja katuse all. Päike siis katust päev otsa kütnud. Sooja vett tehaksegi nii, et katusel on spetsiaalsed suured mustast plastist tünnid kuhu siis vesi pumbatakse.  Hoian ust senikaua lahti kui magama lähen. Õues on hetkel temperatuur
täiesti talutav. Ennem kõndisin vee ääres ja vee temperatuur on kindlasti õhust soojem hetkel.
 Aeg magama minna.

11 päev. Mirissa

Ärkasin juba väga vara kuna liiklus ajas üles. Muidugi oli see väga vara hommikul. Aga natukese aja pärast rahunes liiklus maha ja sain edasi magada. Ma ei mäleta kas olen seda juba kirjutanud, et kehtib reegel pidurite kohta. Pidurid on kõige tähtsamad. Sellest tähtsam on ainult üks asi. Signaal muidugi. Ma arvan, et iga saja meetri kohta laseb iga sõiduk vähemalt korra signaali. See ei tähenda midagi halba. Signaal tähendab rohkem- mina tulen ja on suunatule eest. Olen sellega kuidagi nii ära harjunud juba.
 Käisin hommikust söömas ja jõudsin ka esimest korda randa. Rand on väga ilus liiva igat pidi päris pikalt ja läheb üsna aeglaselt sügavaks ja vesi helesinine. Ma arvan, et parim rand praegu mida külastanud olen. Välimuse ja vee poolest.
 Hommikusöök nagu ikka tavaks ja oli hea ja odav ka. Maksis 250.- ja ilma service taxita. Esimene koht Sri Lankal.
Kahjuks oli tervis ikka kehv. Nohu peas kinni ja kurk ka valus. Kõndisin sihitult mööda randa ringi. Kell 12 pidin ruumi vahetama aga kahjuks polnudki neil mulle uut tuba anda ja jäin tuppa kus juba öö veetnud. Tuba oli ok ja wifi ju ka levis sinna. Töötaja muidugi ütles, et maksab 1500.- Ütlesin, et mul oli omanikuga kokkulepe, et teine öö 1000.- Ütles, et boss hommikul on kohapeal ja räägi siis ise temaga.
 Päev läks kuidagimoodi mööda. Nägin rannas mündi prantslast ja vahetasime mõned laused. Minu arust oli ta nimi Stirlitz kui ma õigesti aru sain.
 Õhtuks panin triiksärgi selga ja läksin randa. See koht on ikka ainult paaridele ja peredele mõeldud. Lihtsalt kõik istuvad omaette ja keegi kellegiga ei suhtle. Esimene koht Sri Lankal selline. Kuna varem polnudki midagi söönud kuna ennast hästi ei tundnud siis nüüd sõin korralikult. Kala püreesupi ja praeks krevetid mis olid nii suured nagu vähid. Magustoiduks curd ja mesi. Ma ei tegi mis see curd on. Võibolla ongi hea, et ei tea äkki muidu ei sööks. Meenutab jogurti ja kohupiima pasta taolist asja. Aga maitses hästi. Kokku kõik 900.-
 Lauad olid liivale tõstetud ja palju küünlaid ja tõrvikuid pandud. Restoranid on oma kalaletid välja toonud ja igaüks saab siis omale kala valida mis siis ära puhastatakse ja sulle valmistatakse.
 Mõlgutasin tähtede all niisama igasuguseid mõtteid. Naaberlauas suitsetati ja meenus inglane Simon kes tõmbas mingeid torrukeeratuid lehti mis maksid väga vähe ja kõik vaatasid teda imelikult kuna kohalikud tõmbavaid neid sest 400,- ruupiat normaalse suitsupaki eest on kohalikele liiga kallis.
Simon veel ütles, et väiksest peale unistanud palju reisimisest ja on oma unistused ellu viinud. Mitte küll lendava vaibaga nagu väiksena unistades. Igaljuhul vahetasime Simoniga kontakte, et kui tema Eesti tuleb võtab ühendust ja kui mina Londonisse kunagi elus esimest korda peaksin jõudma siis võtan ühendust. Ütles, et kui tulen olümpiat järgmine aasta vaatama siis saan tema juures öömaja. Kõlab jällegi väga ahvatleva pakkumisena.
Helendavad putukad lendasid jälle ringi. Mõni põles vilkudes ca 120 korda minutis ja mõni jälle ühe sekundi põles ja teise mitte ja nii kogu aeg. Väga põnev.
Läksingi varsti ära voodisse ja jäin peaaegu ka kohe magama.

Kümnes päev. Tangallast Matarasse ja Mirissasse ööbima.

Hommiku sain üheksa ajal üles. Pakkisin oma asju ja jutustasin veel teistega. Kahjuks olid rahavarud otsakorral ja pidin minema linna panka raha vahetama. Töötaja viskas mind mootorattaga linna ära aga rahvast oli pangas palju ja ta ei jäänud mind ootama. Kurss oli 146 ruupiat 1 euro eest ja vahendustasu ei võetud. Võtsin tuk tuki ja sõitsin öömaja juurde. Maksin oma arve mis oli nelja öö eest 4800.- ehk siis 1200.- öö. Võtsin koti ja sama tuktukiga linna tagasi. Tuki mees ootas mind niikaua kuni ma asjad öömajas korda sain. Sõidu eest maksin 150.- kokku.
 Bussijaamas sain kohe Matara bussi peale ja helistasin Nutile. Nut oli see kutt kellega kriketimängult koju sõites tuttavaks sain. Lubas ka Matarasse sõita ja minuga bussijaamas kokku saada. Ta enda vanematekodu on eemal natuke Matarast. Tee peal oli väike ummik kuna veoauto oli bussile tagant sisse sõitnud aga õnneks mitte kõvasti ja paistis ainult, et tehnika oli viga saanud mitte inimesed.
Matarasse kohale jõudes kohtusingi Nutiga. See pole ta pärisnimi vaid hüüdnimi. Kõndisime Mataras ringi. Ega seal midagi eriti vaadata pole. Vanasti hollandlaste ehitatud paar forti ja vaatasime neid. Nut küsis, et kas ma tahaksin tema kodu näha ja tema pere oleks huvitatud minuga kohtumisest. Olin muidugi nõus sest tahtsin ise ka ikka kellegi kohalikku kodu näha. Bussis kohtusin ühe prantslasega ja tundis huvi, et ega mul Eesti eromünte pole, et ta kogub. Tegin ta siis õnnelikuks ja otsisin oma kotist rahakoti ja mõned Eesti euromündid välja. Puhkab praegu perega Merissal ja oli käinud alkoholipoes Mataras kuna Merissas pole.
Nuti kodu jäi Matara ja Merissa vahele. Ta õpib küll hetkel Colombo juures ülikoolis aga hetkel vaheaeg. Tema isal oli tee ääres väike putka kus müüs puu ja juurvilju ja andis mulle mõned banaanid. Valik oli tal väga väike kuna hetkel pole puuviljade hooaeg. Edasi jõudsimegi siis tema koju kus olid tema õde ja õe lapsed ja õemees jõudis ka varsti koju. Tahtsid minu käest igasuguseid asju teada aga keegi ei julgenud eriti otse küsida kuna kartsid oma inglise keele pärast. Nut siis tõlkis.
 Edasi veel sõitsime pere tuktukiga teise küla otsa teise õe maja juurde. Nut sõitis aga tal lube ei ole ja ta just teeb neid praegu. Tuk tuki jaoks on neil veel eraldi load.
 Teise õe majas jõime teed ja kodus tehtud kooki mis oli päris hea. Mingeid õunu ka sõin puu otsast mis hoovis olid. Olid omapärased ja kutsuti mingiteks õunteks kuigi ega nad meie õunu ei maitselt ega kujult ei meenutanud.
 Sättisime ka minekule sest tahtsin valges Merissasse jõuda, et öömaja oleks lihtsam valida, sest tänavavalgustust ju pole.
 Jätsin bussipeatuses Nutiga hüvasti ja sõitsin Merissasse. Leidsin pika otsimise peale korraliku öömaja mis maksis 1500.- öö ja järgmine päev pidin kolima nende teise hoonesse kus 1000.- öö.
 Õnneks levis minu kohta naabermaja wifi ja sain internetti vaadata üle pika aja arvutiga ja panin oma asjad blogspoti üles. Tõin veel kohalikust putkast saiakesi ja vee ja läksin magama.
 Kahjuks magasin väga kehvasti. Olen ikka ära ennast külmetanud ja nohu ja kurk valus. Lähen ostan poest mingit looduslikku ravimit.

Päevakulutused.
Öömaja eest Tangallas maksin nelja öö eest kokku 4800,-
Tuktuk 150.-
Bussisõit kokku saja ringis kõik otsad kokku ja vesi 50.-
Istusime korraks välikohvikus ühes fordis Mataras ja jõime Pepsit mis maksis 35.-
Sajakesed ja vesi Merissas 140.-

Üheksas päev. Tangalla ja kriketimäng.

Päeva võibki ikka kokku võtta lausega, et sõit mängule, mäng ja sõit tagasi. Kokku 12 tundi

Läksin üksi kuna inglise paar kartis transpordi pärast, et äkki ei saa tagasi. Linnast bussiga Hambontotasse ja sealt edasi siis bussiga Mahinda Rajapaksa staadionile mis on hiinlaste ehitatud ja konstrueeritud ja polegi veel 100 protsenti valmis. Muidugi mänguplats ja istumiskohad olid täiesti valmis. Ostsin pileti värava tagant 900 ruupia eest. Kuna kõik piletid juba ammu välja müüdud maksin mitmekordse hinna. Ei teagi mis pilet tegelikult sinna sektorisse maksis kuna piletil oli kirjas promotion ticket. Aga koht oli väga hea. Olid korralikud istmed ja päike oli selja taga ja varikatus pea kohal mis päikese eest kaitses. Sri Lanka meeskond lõi esimesena ja olid päris head. Ei teadnudki, et üks mäng võib niikaua kesta. Kui Kanada kord tuli siis kahjuks nemad nii head ei olnud ja peale kolmandikku nende löömise alustamist sättisin ennast minekule sest pikk kodutee. Bussis kohtusin kuttidega Matarast. Vahetasime numbreid ja lubasin homme ühendust võtta. Lubasid mulle Matarat näidata. Kõlas igaljuhul väga hästi ja kindlasti võtan ühendust. 
Tangallasse jõudes ei teadnud kas saan veel öömajast midagi süüa. Ostsin putkast saiakesi erinevaid. Kõik ca 30-40 ruupiat tükk.

 Koju jõudes olid soomlane ja prantslane juba ostetud pudeliga poolepeal kui kell 10 hotelli sisse kõndisin. Ise passisin. Käisin ujumas ja läksin magama. Kahjuks olin külmetanud ja ei maganud hästi. Kurk oli valus kuna vahepeal väga palav ja siis jälle tuuletõmme bussis.

Hommikul selgus, et panid kella neljani välja. Olid toonud 2 pudelit juurde põranda alusest poest 1200 pudel. Vägilane soomlane polnud muidugi üldse purjus olnud ja polnud koju sisse saanud ja olevat vannitoa akna maha kruvinud oma sveitsi armeenoaga, et tuppa sisse saada. Välisuks olevat lukus olnud ja sisse kuidagi ei saanud.

Päevakulutused

Bussisõit mängule edasi tagasi ca 200.-
Mängupilet 900.-
Mahlajäätised kohapeal 2x10.- tükk.
Saiakesed 120.-
Suur fanta 160.-

Kaheksas päev. Tangalla

Magasin päris kaua. Ärkasin alles kell pool 11. Nägin Simonit ja ütles, et läheb varsti linna juveliiri juurde, et ostis ühe keti ja laseb selle tüdruksõbra jaoks lühemaks teha. Ütlesin, et heameelega liituks temaga hiljem kui ta läheb. Kuna päikest olin juba palju saanud siis jutustasime varjualuse all niisama. Tekkis plaan minna vaatama inglise paariga kriketi maailmameistrivõistlusi ehk Criccet World Cupi mis toimuvad iga nelja aasta järel ja ühe alagrupi mängud peetakse Sri Lankal ja teise alagrupi mängud Indias. Järgmine päev pidi olema Sri Lanka ja Kanada mäng.

 Käisime linnas Simoniga ja noored hotellitöötajad käisid Simonile peale, et viimane õhtu ja Simon ostab pudeli. Juveliiri juures oli päris lahe. Tundub, et Simon oleks elanud siin juba aastaid. Suhtleb inimestega nagu ta teaks neid juba ammusest ajast. Simon ostis veel ühe hõbeketi ja lasi selle ka lühemaks teha. Kuna ta läheb hommikul ära siis hakati seda kohe tegema ja meil oli natuke aega. Käisime alkoholipoes ja ostis kõige kallima arraki pappkarbis. Maksis 850.- Võtsime ka kaks õlut ja läksime poe peal olevasse paari kus kohalikud parmud oma aega mööda saadavad. Väga huvitav kogemus jälle. Kõrvallaua seltskond oli parajalt vindine aga väga sõbralikud ja proovisid igatpidi juttu meiega ajada aga ainuke viga oli, et nad ei osanud inglise keelt aga ega nad sellepärast ei loobunud. Lõbus oli.
Tagasiteell nägin väga paljusi papagoisi palmide otsas. Simon ütles, et päev otsa on nad kadunud ja õhtuks tulevad parki ööbima.

Koju jõudes otsustasime Simoniga minna ühte kaugemasse restorani. Tee peal nägin väga palju pimedas helendavaid putukaid  ja Simon käis ise köögis toitu valimas mida süüa. Tuli tagasi minu juurde ühe hiiglasliku red mulletiga ehk kalaga mis oli just sadamast toodud ja täiesti värske. Pakuti tervet kala koos friikartulite ja salatiga 2000.- eest. Kala oli tõesti suur ja oleks vabalt neli inimest söönuks saanud. Peaaegu jõudsime kõik ära süüa ja oli tõesti hea ja hästi maitsestatud. Ülejäägi sai koer endale kes lähedal lamas.

 Tagasi enda juurde jõudes olid noored juba kärsitud ja laud oli juba klaasidega kaetud. Meige liitusid veel kaks rändajat. Üks natuke häbelik prantrsuse mees kelle inglise keel natuke vilets. Imestasin, et kuidas ta hakkama reisides saab. Ja teine hiiglane, sõna otseses mõtte,s oli üks soomlane. Tal oli suur habe ja kasvu 195 aga ta pole paks aga tõeliselt suur. Hiljem selgus, et vanust 24 mis tundus uskumatu. Oleks ise kindlasti 10 aastat rohkem pakkunud. Kahjuks mul ei jää inimeste nimed meelde. Lõpetasin varem kui nemad. Olin parajalt väsinud. Käisin veel ujumas ja magama.

Seitsmes päev. Tangalla

Päeva võib kokku võtta ühe lausega. Töötasin jume kallal. Kahjuks muidugi kõrvetasin ennat ära kuigi kasutasin päikesekreemi.  Käisin muidugi palju ujumas.

Õhtu tulid töölised jutuga, et jooks arrakit ja palju mina oleks nõus sponsoreerima. Ütlesin, et ok ma panen 500.- ja teie siis 300.- Inglise vanem paar pani ühe pudeli raha. Käisin esimest korda siin mootorattaga sõitmas. Istusin küll taga sest oli juba pime ja ei tahtnud ise sõita kuigi pakuti. Tõime alkoholi poest joogid ära ja istusime ja jutustasime kella kaheni. Meiega liitus kolmandas toas, kolm tuba ainult ongi, inglane Simon kes 40 aastat vana aga näeb noorem välja ja on väga palju reisinud. Loomulikult ei mäleta ma kõike maid aga pikemad reisid on olnud 3 korda terve aasta. Käisin veel korra vees ja siis magama.

Kuues päev. Tangalla

Magasin ülihästi ja tõusin alles kell kümme ja käisin rannas jooksmas ja ka ujumas. Natuke kaugemal minu öömajast oli raske joosta kuna liiv oli väga pehme.

 Sõin öömaja juures hommikusöögi nagu ikka röstitud saiad moosiga ja praetud munad ja kann kohvi 390,-  pluss service 10 prossa mida mees oli lisanud 30,- . Kokku siis 420.-

Jalutasin linna aga väga palav oli kuidagi ja õhk ei liikunud. Ostsin pesupulbri, et riideid pesta. Mingi kohalik mark 300g maksis 30.- Loodan, et peseb hästi. Käisin ka kalaturul ja kõndisin siis koju. Vastu tuli üks Austaraalia prantsuse pere kes otsisid öömaja. Ütlesin, et selles suunas küll midagi ma ei näinud, et tulgu minu järel lähengi randa kus palju öömaju. Mehe nimi oli Jan ja ütlesin mis öömaju eile pakuti ja mis hinna eest. Ütles, et oli eile näinud ühte Eestlastest paari.

Tulin koju ja mõtlesin siis oma kirjutamistega järje peale jõuda. Kirjutan hetkel oma öömaja terassil ja rääkisin kuttidega kes öömaja korras hoiavad. Väga sõbralikud. Maja mis mulle väga meeldib ja milles kaks suurt magamistuba saaksin kohe endale 1,5 miljoni ruupia eest. 10 tuhande euro eest võiks täitsa osta ja oma vanaduspõlve või puhkusi siin veeta.

Viies päev. Ellast Tangallasse

Plaan oli liikuma hakata hiljemalt kell kümme. Kella kaheksa paiku olime juba kõik üleval ja läksime välja hommikust sööma. Kolisime toast välja sest hiljem oli plaan Ella mäkke jalutada ja bussiga siis Tangallesse lõunarannikule sõita. Saime busside kohta niipalju erinevat infot, et ei teadnudki mida uskuda. Igaljuhul enne lõunat läheb enamus busse igalepoole välja. Mäkke jalutamine oli väga ilus aga natuke põletasime ennast päikse käes ära kuigi olime kaitsekreemi pannud.

Ellas oli palju lapsi kes tahtsid, et sa neile raha annaksid pildistamise eest. Tegin ühest häbelikust väiksest tüdrukust poe ees pilti ja andsin talle ise 20.- ilma, et ta oleks küsinud raha. Loodan, et ta ostab midagi head selle eest.

Siis saime teada, et otsebussi enam ei lähe aga ühe ümberistumisega küll. Saimegi selle peale ja maksime Ellast Tangallesse jõudmise eest alguses 45.- ja pärast 118.- Bussisõit oli õudne nagu ikka ja eriti selle pärast, et tulime tuhande paarisaja meetri kõrguselt ookeani äärde välja.

 Öömaja leidmine läks väga lihtsalt ja Uli oli ka juhtnöörid Ellas andnud kuidas leida ja mis hinnad Tangallas. Sakslased jäid KingFisherisse kahene tuba 900.- aga mulle minu tuba üldse ei meeldinud ja leidsin ühe hotelli kus sain siiamaani parima toa ja küsiti selle eest 1200.- öö. Tuba on tõesti suur ja aknast uksest otse ookeanini mõnikümmend meetrit. Otsustasin siia mõneks päevaks jääda ja ilma, vett ja vaikust ja rahu nautida. Mõtlesin ka pesu ära korralikult pesta ja pulbrit osta.

Õhtusööki sõimegi KingFisheri restoranis ja sõin krevette salati ja friikartuliga. Riisist natuke villand. Suure lobsteri eest küsiti 1900 aga jätsin täna vahele kuigi tahaks mõni päev proovida. Lobsteril päevahinnad ja iga päev võib olla erinev. Hetkel ei tohi emaseid lobstereid püüda kuna poegimisaeg ja sellepärast ka kõrgemad hinnad.

Coca eest maksin 80.-

Papaya milkshake eest 140,-

Jalutasin veel linna. Rääkisin kiirust mõõtvate politseinikega. Nende rattad max 400ccm ja trahv kiiruseületamise eest on 1000.- Pärast kohalik ütles, et viiesajaga saad ilma pabereid täitmata minema.

Istusin oma maja ees väljas aga sääsed tulid kallale. Ja läksin ära tuppa magama. Kell oli juba ka 12

Neljas päev Kandyst Ellasse

Ärkasin kell 6:45

Pakkisin asjad ja tasusin oma öömaja eest. Esimese öö eest madratsil väikses ruumis aga moskiitovõrguga 250.- ja toa eest 800.- Kõndisin rongijaama. Selgus, et rong läheb välja teisest peatusest. Küsisin piletimüüjalt palju maksab normaalne hind tukiga teise jaama. Vastas, et 100 ja max 150. Muidugi tuk tuki mees tahtis 300 ja ma olekski selle talle maksnud kui ta kindlaks endale oleks jäänud sest oli juba vägaas kiire, et rongile jõuda. Jõudsime 150 peal kokkuleppele. Ütles, et kohalikkele on hind 200. Vastasin, et tean, et sada aga võin 150 siis maksta.

 Rongijaamas müüdakse kolme sorti pileteid. 1 klass reserveeritud istehohaga ja mugavustega iste nagu meil kaugliini bussides 540.-. 2 klass ilma reserveeritud kohata aga pehmed istmed nagu rongides ikka 270.- ja 3 klass puust istmed ja ilma kohata kindla kohata 145.- . Kuna rahvast oli palju siis ostsin, kõige odavama pileti sest kartsin, et ei saa istuma niikuinii ja 1 klassi piletid müüdakse juba välja kuua aega ennem.

 Rong tuli ette ja sain ilusa pehme istekoha kolmandas klassis. Ise olin nii õnnelik. Paar peatust hiljem pidi rongi vahetama. Peatuses oli nii 200 inimest ja nägin seal istumas oma saksa sõpru Knuti ja Steffi. Olid eile Kandysse jõudnud ja liikusid ka Ellasse. Kuna meie vaated reisimisest ja elust väga sarnased olid siis oli plaan koos Ellas ringi vaadata ja edasi lõunarannikule jõuda.

Kui rong ette sõitis siis oli rong nii täis, et heal juhul 20 inimest mahtus veel sisse ja oleks maha jäänud kui poleks olnud Knutil suurepärast ideed minna rongijuhiga rääkima, et äkki saame veduris kabiinis olla. Pakkus 500.- selle eest. Üteldi, et raha nemad küll ei võta aga hüpake peale. See oli elu parim rongisõit. Esiteks oli vaated ja loodus võrratu ja ka 360 kraadine võimalus kõike vaadata. Alguses pidime rongijuhiga saama ainult kolmandiku temaga sõita ja siis pidi uus vahetus tulema. Kuna uus vahetus oli ka sõbralik siis saimegi nendega lõppu ehk Ellasse välja. Ei kujutanud ette, et Sri Lankal niipalju teeistandusi on. Hea oli see, et mõnes peatuses olid ooteajad kuna rong tuli vastu ja siis saime natuke ringi liikuda jaamas sest juhid teadsid mitu minutit vaja oodata. Kõrgeim punkt mägedes oli 2200meetrit kus raudtee läks. Vahepeal sajas natuke ja 1979 aasta Saksa rongil hakkasid rattad ringi käima kui ülesmäge läksime. Rongil oli veojõu kontroll ja lasi siis kohe gaasi järgi. Rongijuht ütles, et tuleb liivatada ja vajutas Sanding nuppu. Enne rattaid on liivapaagid ja siis raputas natuke liiva rööbastele ja siis läks ilusti üles. Raudtee oli ise väga kehvas seisukorras ja rong kõikus ikka päris palju. Kui oled nõrganärviline liikluses ja ka süda läheb vahest pahaks siis kindlasti sõita niipalju kui võimalik rongiga. Ja kui plaan samasugust ringi teha siis tagurpidi sest sõitsime rongiga mägedesse ja alla kihutava bussiga. Üles mäkke võtab bussiga sõit muidugi palju rohkem aega ja siis sealt tasub rongiga alla sõita.

 Kohalejõudes Ellasse oli ilm ilus. Ella siis väike küla maismaal mägedes kus soovitati kahele poole mägedesse loodust nautima kõndida. Raamat kirjutas, et hea koht vaikust ja rahu nautida.

Ellas otsisime öömaja. Kahjuks ei sobinud kohad oma välimuse ja hinna tõttu. Kallim koht oli 12 tuhat peretuba. Paljud kohad 4-5 tuhad kahene tuba. Leidsime lõpuks suure peretoa kahe topelt voodiga ja ja võtsime siis selle. Maksime selle eest 2400,- . Naabriks oli meil üks sakslane Uli kes kolm kuud siin Sri Lankal ringi reisib. Tal veel kuu jäänud. Oli oma toa 1500.- pealt tuhande peale kaubelnud kuna jääb sinna 3 päevaks. Paljud kohad lasevad hinda alla kui jääd mitmeks päevaks. Kõik kauplemise küsimus. Läksime siis kõik neljakesi eemale õhtusööki sööma. Ei leidnud midagi ahvatlevat menüüst ja tellisime kõik vegetaaria pitsa aga see oli väga hea. Hiljem pagarist veel ostsime magusaid saiu 40.- tükk ja võtsime ühe õlle alkoholipoest kohapeal restoranis joomiseks ja siis ei pidanud 30.- panti maksma. Külm oli oli 160.- . Kui oleks sooja tahtnud osta siis 150.- . Ja siis ära magama.
Väike stiilinäide rongisõidust  
http://www.youtube.com/watch?v=5te_uDIseGQ

Kolmas päev. Kandy

Käisin jooksmas ümber järve. Kandy on vana linna maismaal ja mägede orus kus ka järv. Turistid käivad selles linnas Budda hammast vaatamas. Hamba lugu ma täpselt ei mäletagi, aga point selles, et pilet kallis ja rahvast väga palju ja ainult 2 korda aastas tuuakse hammas välja niiet minujaoks tundus mitte põnev koht olevat ja tõmbasin mõttest selle külastamise küll maha. Rahvast oli juba päris palju ringi liikumas ja lapsed läksid kooli mis algab juba kell seitse. Tundubki, et Sri Lanka rahvas ärkab vara ja läheb ka vara magama. Siis hiljem istusin Pink housi ühise laua taha maha vaatasin oma biiblit ehk LP, et mida edasi teha. Austraalia tüdruk Hanna soovitas minna botaanikaaeda mis oli küll natuke linnast väljas aga vaatamist väärt ja pilet ka ainult 50slr. Sergio, Prantsuse mees toetas seda mõtet. Tahtsin ka edasi minna Ellasse ja mõtlesin, et lähen õhtu poole rongiga. Ellasse soovitatakse minna rongiga lummavate vaadete pärast. Selgus, et rong läheb välja kell 8.20 ja 11.45 ja kell oli juba 12 siis  polnud enam lootustki rongiga edasi jõuda sellel päeval. Vaatasin veel variante, et äkki läheks poole maa siis bussiga ja järgmine päev edasi rongiga aga ei leidnud ahvatlevaid variante ja nagu hiljem selgus oligi kõige õigem järgmine päev hoopis rongiga terve ots Ellasse sõita. Aga miks sellest hiljem.

Käisin linnas templi juures kuna öömaja omanik soovitas ümber templi natuke minna sest seal pidi palju ja tihti elevante nägema. Templi juures kohtusin noorte Gallast pärit kuttidega ja vahetasin nendega numbrid, et kui Gallasse jõuan siis näitavad mulle ümbrust mis tundub muidugi ahvatlev. Kahjuks elevante ei näinud aga kõrval oli sõjaväeosa kuhu kogu aeg väga kalleid autosi nagu Jaguar jne koos sõjaväe eskordiga saabus.  Selliseid autosi on võimatu tänavapildis muidu näha. Hiljem selgus, et polnudki sõjaväeosa vaid peaministri suvila hoopis seal. Elevante ei näinud aga vana kirik oli seal täiesti mahajäetud. Muidu enam vähem korras ja tundus, et kas siis Sakslaste või Hollandlaste ehitatud kunagi.

Ostsin linnast mälukaardi fotoaparaadile kuna kogematta olin enda oma koju unustanud. 2gb Sd kaart 1500.-. Pirukaid 30slr tükk ja muidugi pineapple mahla 190.-  Oli pruun ja kui avasin ja esimese lonksu võtsin siis see jäi ka viimaseks. Oli soolane ja ei oskagi kirjeldada mis maitsega see oli. Kodutu tuli vastu ja küsis raha. Ütlesin, et kui tahab võib mahla endale võtta mida ta siis tegigi. Vaatasin veel linnas ringi lõpuks kõndisin tagasi öömaja juurde. Kõndimisest ja kuumusest olin väga väsinud ja vajasin puhkust. Sain siis endale ka suure toa.

Õhtul tõin mõned õlled linnast aga Poya ehk täiskuu päevad algasid ja palju alko ostjaid. Õlu Lion 0,33 purk 100.- tükk. Poya ajal alkoholi ei müüda.

Hiljem Pink Housis rääkisin prantslase Sergioga. Samuti Ukraina paariga kes olid Indiast tulnud ja reisisid koos 1,5 aastase poisiga. Poiss mängis teiste lastega ja oli juba reisinud nii palju, et polnud oma elus veel talve näinud. Ukrainlased olid mõned aastad tagasi mootoratta ostnud Indias ja nüüd kui iga kord lähevad siis sõidavad ka sellega ringi. Lõpuks muidugi jälle nii väsinud, et magama sest pidin vara tõusma, et 8.20 rongi peale jõuda.