Teine päev Negombos

Hommikul ärkasin päris vara ja käisin rannas jooksmas nagu traditsiooniks on saanud soojadel reisidel ja muidugi ujumas ka. Lained olid väiksed ja hea ujuda. Hiljem vaatasin arvutist natuke eesti -20C uudiseid ja ootasin oma uusi tuttavaid õues. Knut tuligi alla ja teatas kurva tõsiasja, et kahjuks on Steff öösel kõhuhädadega haigeks jäänud ja täna nad ei liigu edasi. Andsin talle mõned oma gefiliuse kapslid, et äkki aitavad.

Kahjuks ei osanud ise siis otsustada kohe mida teha. Tegin juttu teiste hotellikülalistega kes istusid lobbys ja kohvi jõid. Üks vanem paar inglismaalt olid just tulnud väikselt tuurilt ja jagasid muljeid. Sain palju infot juurde. Üks noor kutt oli Inglismaalt ja ootas oma sõpru teistelt maadest kes pidid päeva jooksul kohale jõudma. Oli aasta tagasi käinud Sri Lankal ja nüüd tahtis minna ainult Hikkawaduasse ja siis põhja Jaffnasse, et nüüd pidi avatud olema. Sõja tõttu ei saanud varem põhja reisida. Ise tahaks ka põhja veel jõuda aga hetkel plaan rohkem lõunasse vaadata. Hiljem tuli ikka Steff ka välja ja tundis ennast paremini juba ja tahtsid minna linna euroopalikku toitu ostma. Otsustasin, et panen ise edasi Kandy suunas nagu ka eile mõtlesime. Võibolla tulevad siis hiljem järgi ja vahetasime kontakte. Bussijaamast selgus, et viimane buss Kandy suunas läheb välja 20 min pärast. Kuigi tahtsin minna rongiga siis ei hakanud riski võtma ja rongijaama minema. Ostsin lähedalt veel 2 liitrist vett kaasa ja tõttasin bussi peale.

 Buss sõitis 3 tundi ja 99km. Buss oli täiega ülerahvastatud aga õnneks tulin esimesest peatusest peale ja sain ikka istekoha. Vaated olid muidugi bussiaknast väga ilusad eriti kui mägedesse hakkasime jõudma. Kui oleks nõrganärviline siis tuleks kindlasti istuda taha otsa ja teeäärssse poolde sest liiklus on tihe ja tihti sentimeetrite küsimus kui neli bussi proovivad ennast kahele rajale ära mahutada ja veel pimedad kurvid. Igastahes sain hea adneraliinilaksu. Lõpus taipasin, et buss ju jõuab pimedas kohale ja pole aimugi kuhu edasi öömaja otsima minna. Lugesin LP raamatust ruttu Kandy kohta ja soovitati üksi pimedas mitte ringi liikuda. Helistasin bussijaamast ühte kohta mis tundus  õdus kodune koht olevat. Nimeks oli Pink house. Üteldi, et üks tuba on vaba ja maksab ca 1000 ruupia ringis.  Küsisin palju tuk tuk maksab, et hinda teada kui tuktuki võtan siis mees telefonis ütles, et 150 kuni 350 mis ei aidanud mind üldse. Esimesed tukimehed tahtsid 200 ja küsisin 20m eemalt teiste käest siis oli hind 150 ja kui ütlesin, et sada siis ütles esimene mees, et ok hüppa peale. Vast 1,5 km saigi sõita ja astusin tuktukist välja ja andsin sajase siis mees ütles, et aga hind oli 150. Viisakalt lihtsalt ütlesin, et ma ju ütlesin, et 100 ja sa olid nõus ja lõpetasin vestluse. Siis muidugi selgus, et olin valele hotelli numbrile kogematta helistanud ja neil kohti polnudki. Aga pakkusid väikest ruumi madratsiga 250 eest. Kuna ei tahtnud enam seiklema minna olin nõus ja oli täitsa ok ruum ja kookosmadrats oli ka suur ja mugav koos moskiitovõrguga. Õhtust sai ka süüa ja käisin ise köögist valimas mida ja kui palju tahan. Tahtsin muidugi kõike proovida aga pingutasin ikkagi natuke üle ja ei jõudnud kõike ära süüa. Kahte hoonet ühendas varikatus mille all siis söögilaud ja mille taga rahvas istus ja rääkis. Seltskond muidugi väga kirju ja erineva vanustega. Naersid, et mina madratsi peal kuna paljud olid esimese öö ka seal madratsil maganud kuna kohti polnud. Mõned neist elavad juba aastaid Indias aga India viisa reeglite pärast peavad 2 kuud eemal viibima ja veedavadki aja Kandys. Kõik muidugi budget reisijad ja sõbralikud ja lahked. Jälle muidugi sai linna ja eemalviibivate vaatamisväärsuste kohta infot. Noored jõid linnast toodud õlut Lionit nagu ikka aga ise pakkusin rahvale Arrakit mille olin poest eelmine päev ostnud sest kohalikud käisid ainult alkopoest Arrakit ostmas. Oli päris hea ja magus. Natuke likööri ja viski vahepealset ja 33 kraadi kange. Kookosest valmistatakse Toddyt mis pidi olema valge õlle moodi jook ja siis sellest edasi tehakse arrakit puhastamise ja kuumutamise teel. Kell 12 põhku ja ärkasin hommikul gekode häälte peale mis mu enda ruumist tulid. Aga olid väikesed ja ronisid lihtsalt mööda seinu. Gekode vastu pole muidugi midagi sest nad söövad sääski. Vahepeal on sääski palju ja on väikesed ja imestasime, et sääsed ei tee häält nagu euroopas ja Austraalias. Magasin ainult kella poole kuueani kuna siis hakkasid mungad linnas laulma. Mitte küll kõvasti aga ajasid ikkagi une ära. Kuna kell kuus läheb ka valgeks ajasin ennast üles.

Päevakulutused.

Hommikusöök hotellis Negombos 210.- milles kann kohvi röstitud saiad, või, moos ja praetud munad.

Bussiga Negombosse 10.-

Vesi külm 60.- ja soe 50.-. Võtsin ühe sooja sest nagunii kui ma seda lõpuks jooma hakkan on juba soe.

Bussipilet Negombost Kandysse vist oli 99km ja 110,-

Bussijaamast ostsin ühe kalapiruka maksis 30.- ja oli päris hea. Tuktuk öömaja juurde 100.-

Kuna kuumusega eriti süüa üldse ei tahtnud siis piirdusingi kõige sellega.