Monday, February 21, 2011

Kaheksas päev. Tangalla


Magasin päris kaua. Ärkasin alles kell pool 11. Nägin Simonit ja ütles, et läheb varsti linna juveliiri juurde, et ostis ühe keti ja laseb selle tüdruksõbra jaoks lühemaks teha. Ütlesin, et heameelega liituks temaga hiljem kui ta läheb. Kuna päikest olin juba palju saanud siis jutustasime varjualuse all niisama. Tekkis plaan minna vaatama inglise paariga kriketi maailmameistrivõistlusi ehk Criccet World Cupi mis toimuvad iga nelja aasta järel ja ühe alagrupi mängud peetakse Sri Lankal ja teise alagrupi mängud Indias. Järgmine päev pidi olema Sri Lanka ja Kanada mäng.
 Käisime linnas Simoniga ja noored hotellitöötajad käisid Simonile peale, et viimane õhtu ja Simon ostab pudeli. Juveliiri juures oli päris lahe. Tundub, et Simon oleks elanud siin juba aastaid. Suhtleb inimestega nagu ta teaks neid juba ammusest ajast. Simon ostis veel ühe hõbeketi ja lasi selle ka lühemaks teha. Kuna ta läheb hommikul ära siis hakati seda kohe tegema ja meil oli natuke aega. Käisime alkoholipoes ja ostis kõige kallima arraki pappkarbis. Maksis 850.- Võtsime ka kaks õlut ja läksime poe peal olevasse paari kus kohalikud parmud oma aega mööda saadavad. Väga huvitav kogemus jälle. Kõrvallaua seltskond oli parajalt vindine aga väga sõbralikud ja proovisid igatpidi juttu meiega ajada aga ainuke viga oli, et nad ei osanud inglise keelt aga ega nad sellepärast ei loobunud. Lõbus oli.
Tagasiteell nägin väga paljusi papagoisi palmide otsas. Simon ütles, et päev otsa on nad kadunud ja õhtuks tulevad parki ööbima.
Koju jõudes otsustasime Simoniga minna ühte kaugemasse restorani. Tee peal nägin väga palju pimedas helendavaid putukaid  ja Simon käis ise köögis toitu valimas mida süüa. Tuli tagasi minu juurde ühe hiiglasliku red mulletiga ehk kalaga mis oli just sadamast toodud ja täiesti värske. Pakuti tervet kala koos friikartulite ja salatiga 2000.- eest. Kala oli tõesti suur ja oleks vabalt neli inimest söönuks saanud. Peaaegu jõudsime kõik ära süüa ja oli tõesti hea ja hästi maitsestatud. Ülejäägi sai koer endale kes lähedal lamas.
 Tagasi enda juurde jõudes olid noored juba kärsitud ja laud oli juba klaasidega kaetud. Meige liitusid veel kaks rändajat. Üks natuke häbelik prantrsuse mees kelle inglise keel natuke vilets. Imestasin, et kuidas ta hakkama reisides saab. Ja teine hiiglane, sõna otseses mõtte,s oli üks soomlane. Tal oli suur habe ja kasvu 195 aga ta pole paks aga tõeliselt suur. Hiljem selgus, et vanust 24 mis tundus uskumatu. Oleks ise kindlasti 10 aastat rohkem pakkunud. Kahjuks mul ei jää inimeste nimed meelde. Lõpetasin varem kui nemad. Olin parajalt väsinud. Käisin veel ujumas ja magama.

No comments:

Post a Comment