Alguses oli hästi lahe tee ja maalilised vaated. Sõitsin mõnest väiksest tehasest mööda ja lõhnast sai juba kaugele aru, et tegemist teevabrikutega. Kui Sri Lankal nägin, et teekorjajad ikka korjasid käsitsi siis siin suurte kääridega mille küljes kott. Niiet kui tahaks käsitsi valitud teelehtedest teed juua siis Sri Lanka tee.
Vahepeal lõppesid mäed ja tuli pikk tasane maa ja loodus muutus tükk maad kuivemaks ja loomulikult kuumus tuli tagasi. Nägin elu suurimat tuuleparki ja maaala millel tuulikud asusid oli meeletult suur ja mina ei saanud küll kuidagi aru kas mingi süsteeem oli nende paigutamises.
Jälle suur ülesronimine mägedesse aga lõpuks jõudsin õhtu pimedas ja külmas Ootysse. Öömaja leidmine valmistas väga suurt raskust kuna öömaju küll palju aga kõik täis kuna nädalavahetus ja India enda turistid tulevad jahedust otsima.
Kui mujal on üteldud, et turismihooaeg hakkab lõppema siis siin üteldi, et tipphooaeg algab ja sellepärast tube pole. Lõpuks leidsin midagi 300.- öö aga ka kõige kehvem tuba mis siiamaani reisil olnud on aga voodi oli ok ja tahtsingi ainult magada. Oli kriketi Sri Lanka vs. India finaal ja India võitis niiet rahvast peale seda palju tänavatel ja ka ilutulestikku. Olin ise väsinud ja linn ennem mingit muljet ei jätnud kui rattaga ringi tiirutasin ja öömaja otsisin, ei viitsinud kuhugile minna ja läksin magama. Linn oli India turiste muidugi paksult täis ja kõik talviselt riides kuna temperatuur oli vast õhtul alla 10 kraadi.
Wednesday, April 6, 2011
1.aprill Munnar
Mõnus jahe oli üle pika aja magada ja äratust lükkasin muudkui telefonis edasi. Uksest välja vaadates oligi ilus vaade suurde orgu ja Sri Lankast tuttavlikud teepõõsad mäenõlvadel.
Pakkisin asjad ja sõita oli vist ainult 6km linnani. Enne linna oli infopunkt ja küsisin kohaliku kaardi ja mida kohapeal vaadata. Öömaja kohta juhatati ka ja kolm hotelli oli kõrvuti ja hindades jõudsin kõigiga 300.- peale ja valisin siis milline tuba kõige rohkem meeldis. Hotell oli kesklinnast 1-2km kaugusel aga mulle sobis hästi kuna trantsport endal olemas ja linnakärast eemal.
Tankisin linnas ratta ja ostsin hommikusöögi ja vett teepeale kuna tahtsin sõita 30km pikkust teed kus siis erinevad vaatamisväärsused mis lõpus siis mägedes vaateplatform. Kaks valget kutti sõitsid mootoratastega linnas mööda ja nägin ühte valget meest jalgrattaga ja vaadates siis tema ratta küljes olevaid kotte siis reisibgi rattaga Indias. Väga julge arvestades liiklust.
Sain paar kilomeetrit sõita kui juba linnas nähtud kutid seisid teeääres ja tegid fotosi. Pidasin kinni ja Norrast pärit kuttidega jätkasime juba teekonda koos kuna neil oli sama sõit täpselt. Erinevad vaatamisväärsused olid ok aga igaljuhul mäed ja orud meeldivad rohkem. Häirib see, et kui kuskil midagi niiütelda vaadata on siis seal on miljon kokkuklopsitud putkat kus müüdakse igasugust mõttetut nänni. Vaateplatform maksis 10.- ja millegipärast arvasin, et see on kuskil kõige kõrgema mäe otsas aga kõrgemate mägede otsa saab ainult matkates. Tuli väga tahtmine matkata ja ronida kõrvalasuvate mägede tippu ja näiteks ööbida seal mõne öö. Mõni teine kord kui kellegil sama plaan on.
Plaan oli õhtul kuskil baaris üks õlu võtta ja õhtusöök süüa. Selgus, et ühel baaril oli litsesnts alkoholi müüa aga igaljuhul oli see baar kinni millegipärast ja alkoholipood kinni ka mingi püha pärast. Jäid õlled joomata aga sõime õhtusöögi. Selgus, et üks neist õpib siin ühe semestri ülikoolis ja teine tal külas. Mootorattad olid hommikul rentinud ja teinud elu esimese mootorattatripi. Rolleritega muidugi mõlemad enne sõitnud.
Päeval oli üks politseinik küsinud minu käest kust ma pärit olen ja sõitis teepeal mulle hiljem vastu ja hõikas Estonia ja juhuslikult veel kohtasin teda õhtu linnas ja rääkisime natuke juttu. Töötavad 12 tunnistes vahetustes ja põhiülesanne, et kõik oleks vaikne ja rahulik ja peaasi, et turistidega midagi ei juhtuks.
Hommikul oli plaan sõita Ootysse mis samuti mägedes olev linn aga oli vist 150-200km eemal aga ka natuke ikka selles suunas kuhu liikuda tahtsin edasi.
Pakkisin asjad ja sõita oli vist ainult 6km linnani. Enne linna oli infopunkt ja küsisin kohaliku kaardi ja mida kohapeal vaadata. Öömaja kohta juhatati ka ja kolm hotelli oli kõrvuti ja hindades jõudsin kõigiga 300.- peale ja valisin siis milline tuba kõige rohkem meeldis. Hotell oli kesklinnast 1-2km kaugusel aga mulle sobis hästi kuna trantsport endal olemas ja linnakärast eemal.
Tankisin linnas ratta ja ostsin hommikusöögi ja vett teepeale kuna tahtsin sõita 30km pikkust teed kus siis erinevad vaatamisväärsused mis lõpus siis mägedes vaateplatform. Kaks valget kutti sõitsid mootoratastega linnas mööda ja nägin ühte valget meest jalgrattaga ja vaadates siis tema ratta küljes olevaid kotte siis reisibgi rattaga Indias. Väga julge arvestades liiklust.
Sain paar kilomeetrit sõita kui juba linnas nähtud kutid seisid teeääres ja tegid fotosi. Pidasin kinni ja Norrast pärit kuttidega jätkasime juba teekonda koos kuna neil oli sama sõit täpselt. Erinevad vaatamisväärsused olid ok aga igaljuhul mäed ja orud meeldivad rohkem. Häirib see, et kui kuskil midagi niiütelda vaadata on siis seal on miljon kokkuklopsitud putkat kus müüdakse igasugust mõttetut nänni. Vaateplatform maksis 10.- ja millegipärast arvasin, et see on kuskil kõige kõrgema mäe otsas aga kõrgemate mägede otsa saab ainult matkates. Tuli väga tahtmine matkata ja ronida kõrvalasuvate mägede tippu ja näiteks ööbida seal mõne öö. Mõni teine kord kui kellegil sama plaan on.
Plaan oli õhtul kuskil baaris üks õlu võtta ja õhtusöök süüa. Selgus, et ühel baaril oli litsesnts alkoholi müüa aga igaljuhul oli see baar kinni millegipärast ja alkoholipood kinni ka mingi püha pärast. Jäid õlled joomata aga sõime õhtusöögi. Selgus, et üks neist õpib siin ühe semestri ülikoolis ja teine tal külas. Mootorattad olid hommikul rentinud ja teinud elu esimese mootorattatripi. Rolleritega muidugi mõlemad enne sõitnud.
Päeval oli üks politseinik küsinud minu käest kust ma pärit olen ja sõitis teepeal mulle hiljem vastu ja hõikas Estonia ja juhuslikult veel kohtasin teda õhtu linnas ja rääkisime natuke juttu. Töötavad 12 tunnistes vahetustes ja põhiülesanne, et kõik oleks vaikne ja rahulik ja peaasi, et turistidega midagi ei juhtuks.
Hommikul oli plaan sõita Ootysse mis samuti mägedes olev linn aga oli vist 150-200km eemal aga ka natuke ikka selles suunas kuhu liikuda tahtsin edasi.
31.märts Kochi
Hommikul olin juba 8:30 Monique ehk prantsuse naise kohas hommikust söömas ja siis käisin meremuuseumis ära. Pilet oli 75.- ja kaamera eest küsiti 100.- ütlesin, et mul pole kaamerat. Mõtlesin, et kui tundub nii põnev olevat, et pilte teha siis maksan hiljem. Oli huvitav aga pilte küll ei tahtnud teha ega siis ka teinud. Läksin öömaja juurest läbi ja küsisin kas võin hiljem asjad pakkida ja toast välja kolida. Poldud selle vast ja sõitsin natukene kaugemale veel pari kohta vaatama. Nägin ühte huvitavat mootoratta numbrit ja pidasin oma ratta kinni. Ratas jäi juuksuri ette ja küsisin palju lõikus maksab. Ütles, et 50.- ja lubasin tagasi kohe tulla kui pildi tehtud saan. Lõikas hiljem juuksed ära ja huvitav kas see on tavaline, et hiljem veel peale masaazi ka ja õlgadele mõned minutid. Igaljuhul oli see väga mõnus.
Sõitsin veel ühte lahedat tänavat pidi kus palju suuri maitseainetega kauplejaid.
Hotelli juures omanik hakkas vist Indiale omast juttu ajama, et 300.- hind on ikka siis kui jään mitmeks ööks ja nüüd veel hiljem kolin välja ka. Muidugi jäi hind ikka lõpuks 300.- nagu alguses kokku lepitud.
Võtsin suuna Munnari peale mis vist oli kui õigesti mäletan 2500m kõrgusel asuv mägi oma teeistanduste ja ilusate vaadetega ja jahedama ilmaga.
Lõpuks ometi hakkas ka teepeal vihma sadama ja kogu aeg kaasas tassitud vihmariided leidsid lõpuks kasutust. Kusjuures pükse ma vist peale ostmist ca kuus aastat tagasi polnudki vist jalga kordagi pannud. Vihma muidugi sadas kõigest viis minutit.
20 kilomeetrit enne kohalejõudmist läks pimedaks ja sõit väga raskeks oma pimedate kurvide pärast. Kui jäi sõita umbes 15km hakkas esimest korda India jooksul jahe ja panin särgile vihmajope uuesti peale.
8km enne Munnari oli väike küla aga mõned suured hotellid ja paar väiksemat. Sain esimesest kohast kohe hinnaga kokkuleppele. Hind oli algul 400.- ja jäi siis minu pakutud 300.- juurde ehk siis alla 5eur. Tuba väga suure voodi ja sooja tekiga mida läheb ka vaja.
Tuba on niiütelda maja taga kus tundub, et avaneb hommikul suurepärane vaade orgu aga eks see selgub siis kui valgeks läheb. Ühe kohaliku kutiga rääkisin veel natuke hotellist eemal juttu ja naaberhotellid, mis paistavad ka luksuslikumad, maksavad 1500.- ja 2500.- öö. Ja natuke eemal veel 3000.- ja 4000.- öö. Ja mis veel kõige mõnusam mägede juures siin. Pole sääski. Aeg magama minna.
Sõitsin veel ühte lahedat tänavat pidi kus palju suuri maitseainetega kauplejaid.
Hotelli juures omanik hakkas vist Indiale omast juttu ajama, et 300.- hind on ikka siis kui jään mitmeks ööks ja nüüd veel hiljem kolin välja ka. Muidugi jäi hind ikka lõpuks 300.- nagu alguses kokku lepitud.
Võtsin suuna Munnari peale mis vist oli kui õigesti mäletan 2500m kõrgusel asuv mägi oma teeistanduste ja ilusate vaadetega ja jahedama ilmaga.
Lõpuks ometi hakkas ka teepeal vihma sadama ja kogu aeg kaasas tassitud vihmariided leidsid lõpuks kasutust. Kusjuures pükse ma vist peale ostmist ca kuus aastat tagasi polnudki vist jalga kordagi pannud. Vihma muidugi sadas kõigest viis minutit.
20 kilomeetrit enne kohalejõudmist läks pimedaks ja sõit väga raskeks oma pimedate kurvide pärast. Kui jäi sõita umbes 15km hakkas esimest korda India jooksul jahe ja panin särgile vihmajope uuesti peale.
8km enne Munnari oli väike küla aga mõned suured hotellid ja paar väiksemat. Sain esimesest kohast kohe hinnaga kokkuleppele. Hind oli algul 400.- ja jäi siis minu pakutud 300.- juurde ehk siis alla 5eur. Tuba väga suure voodi ja sooja tekiga mida läheb ka vaja.
Tuba on niiütelda maja taga kus tundub, et avaneb hommikul suurepärane vaade orgu aga eks see selgub siis kui valgeks läheb. Ühe kohaliku kutiga rääkisin veel natuke hotellist eemal juttu ja naaberhotellid, mis paistavad ka luksuslikumad, maksavad 1500.- ja 2500.- öö. Ja natuke eemal veel 3000.- ja 4000.- öö. Ja mis veel kõige mõnusam mägede juures siin. Pole sääski. Aeg magama minna.
30.märts Allapeyst Kochi
Üles ei saanud kuidagi hommikul aga lõpuks asjad pakitud ja teele. Sõit läks üsna kiiresti ja lõpuks leidsin Fort Kochi juures mingi info koha kust tahtsin küsida, et kas kuhugile on võimalik jätta oma asjad niikauaks kui linnas ringi vaatan. See koht oli muidugi hoopis eraäri mis tuure vahendas ja nemad ei teadnud asjast midagi. Üks naine läks rattaga mööda ja ütles, et ta teab kohta kus saab oma asjad jätta. Tema sõitis rattaga ees ja jõudsimegi ühe väga toreda prantsuse naise MeetingPointi. Ma arvan, et istusin ta kontoris vast üle tunni. Pakkus välja mulle kohti kuhu minna ja kuhu pole tema arvetes mõtet minna. On siin elanud juba 13 aastat. Igaljuhul tema tegi minu päeva palju ilusamaks. Jätsin koti ja ratta tema juurde ja jalutasin linna. Muidugi esimene koht oli kinni kuna hakkas India Pakistani poolfinaal kriketi world cupil. Tegemist oli sõjaväe meremuuseumiga. Tundus põnev olevat ja kuna linn oli ka lahe oma vanade suurte puude ja majadega otsustasin siis öö Kotchis veeta. Jalutasin vaatamisväärsuste juures ringi. Väga palju turistigruppe oli sest suur kruiisilaev oli just sadamasse jõudnud. Kahjuks on India maa mis ei tea majade renoveerimisest midagi. Kui midagi ilusas vanas hoones katki läheb siis parandatakse see tänapäevaste vahenditega mis tähendab põhiliselt plasti. Vihmaveetorud ja katused näiteks. Üks vaatamisväärsus on esimene eurooplaste ehitatud kirik mida kõik vaatamas käivad. Kirikus võib leida laes ilusaid vasklühtreid milles säästupirnid sees ja ühe lühtri küljes olev kiri, et Merry Christmas ehk Häid Jõule.
Lõpuks olin muidugi üsna väsinud ja mõtlesin leida mõne 300.- öömaja. Leidsingi hea ruumi ja 400.- hinnast jõudsime minu 300ni. Ütlesin, et tulen varsti ja toon oma asjad.
Tõin oma asjad ja ratta kesklinna Printsess streetile kui olin jälle prantsuse naisega tükk aega jutustanud ja kolisin oma ruumi sisse.
Sõin õhtusöögi ja siis öömaja omanik ja naaberpoodide omanikega vahtisin kriketit õhtuni välja ja pärast India võitu ja finaali jõudmist läksin magama. Õues oli meeletult sääski ja sama toas. Olin kohaliku sääsetõrje vahendi 150.- eest ostnud kuna kõik on seda soovitanud, et töötab kohalike sääskede vastu hästi.
Lõpuks olin muidugi üsna väsinud ja mõtlesin leida mõne 300.- öömaja. Leidsingi hea ruumi ja 400.- hinnast jõudsime minu 300ni. Ütlesin, et tulen varsti ja toon oma asjad.
Tõin oma asjad ja ratta kesklinna Printsess streetile kui olin jälle prantsuse naisega tükk aega jutustanud ja kolisin oma ruumi sisse.
Sõin õhtusöögi ja siis öömaja omanik ja naaberpoodide omanikega vahtisin kriketit õhtuni välja ja pärast India võitu ja finaali jõudmist läksin magama. Õues oli meeletult sääski ja sama toas. Olin kohaliku sääsetõrje vahendi 150.- eest ostnud kuna kõik on seda soovitanud, et töötab kohalike sääskede vastu hästi.
29. märts Allapey
Hommikul käivitasin kohe oma ratta ja sõitsin raudteejaama mis polnud kaugel. Vaatasin kas saaks oma koti sinna jätta juhul kui otsustan täna edasi liikuda. Oleks pidanud ööbimiskohast välja kolima ja siis poleks olnud suurt kotti kuhugile panna.
Kahjuks see võimalus raudteejaamas puudus. Sõitsin linna, et välja selgitada mis võimalused Backwatersi ehk tagavete tuuri teha oleks. Mõte oli minul, et sõidaks paar tundi kohaliku veebussiga ja siis kanuuga mõned tunnid.
Paatide juurde jõudes tuldi kohe oma paate pakkuma. Üks mees pakkus oma kanuud 150.- ehk umbes 2,5eur tund ja tema oleks siis kanuutanud mind kanaleid pidi ringi. Väike mootorpaat 200.-. Ütlesin, et veel mõtlen ja vaatan ringi siis kukkus kanuu hind 125.- tund.
Käisin mingis turismibüroos aga see polnud vist valitsuse toetatud vaid mingi paadimeeste enda tehtud. Küsisin enne kanuu kohta. Üteldi hinnaks 200.- tund ja keskeltläbi hea ülevaate ehk ringi tegemiseks kulub umbes 4 tundi. Küsisin ka veebussi kohta aga mees ütles, et kui sa kanuuga juba lähed siis veebuss teeb peaaegu sama ringi. Otsustasin siis esialgu veebussiga tiiru teha ja siis edasi mõelda.
Peatuses kuulsin, et hetkel läheb välja laev mis sõidab ühtepidi 2 tundi ja teine mis sõidab tunni läheb 20min pärast. Valisin selle tunnise ja õnneks ei pidanud kahetsema. Esiteks sõitis laev tunni ja oli pool tundi kohapeal kui sain natuke veeäärsete majade juures ringi kõndida ja eks see eluolu on seal üsna ühesugune niiet 4 tundi kokku oleks vist liiast olnud.Pilet üks ots 7.- Jäin reisiga küll rahule. Laev veel tuli natuke teist teed pidi tagasi.
Sadamas nägin ühte rootsi paari keda Verkalas lõkke ääres kohtasin. Liikusid edasi ühe looduspargi poole kuhu ise ka homme plaan liikuda. Kanuu jätsin esialgu ära ja mõtlesin kui üldse lähen siis järgmine hommik. Muidugi on seal väiksemaid kanaleid kuhu laev ei lähe aga eks ta enam vähem ühesugune elu seal igalpool. Väga palju oli erinevaid paat milles veranIgaks suuruses ja muidugi ka siis hinnaklassis. Algavad vist hinnad 24h eest 4000.- ja siis
Rattale tegin natuke ka hooldust kui linnas ringi tiirutasin. Kõigepealt olid paar kruvi lahti ja üks mehaanik keeras need kinni ja küsis 10 minuti töö eest 10.- Ütlesin veel, et ikka ütle mulle kohaliik hind mille peale mõlemad mehaanikud naersid ja arutasid palju siis minu käest küsida.
Kuna ma ühte vedru ei saanud mis väsinud ja ratta tugijalga üleval hoidis siis läksin juhatamise peale teise kohta. Lasin uue vedru panna 25.- Kuna minu signaal oli üsna vaikne siis lasin ka uued signaalid panna mida nüüd kaks ja mis teevad palju rohkem häält 650.- ja relee uue signaali jaoks 100.- Tööraha 100.- umbes 20 minuti töö eest aga mis sisaldas siis ka juhtmeid ja signaali hoidjaid ratta küljes.
Nägin, et oli YMCY korpallilaager ja poisid tegid venitusi. Vaatasin siis niisama natukene, et mida teistmoodi tehakse. Tuli üks kutt ligi ja kutsus hiljem palli mängima. Tulingi just nüüd sealt. Päris vahva oli. Muidugi olin kõige pikem aga ka kõige aeglasem. Uskumatult osavad olid. Mängisime õues asfaldil ja minu jalanõud olid päris libedad aga see pole vabandus. Kutsusid mind ka homme mängima aga kahjuks pidin ütlema, et lahkun Allapeyst homme hommikul. Nüüd proovin oma päevad blogi jaoks enam vähem kokku võtta. Tagasiteel hakkas natukene sadama aga see on hea mitte halb. Välku lõi terve see aeg kui mängisime ja mõnel oli probleem, et kui just viskas siis lõi välku ja pimestas natukene. Pakun, et kutid olid nii 16 aastased ja paar mängib isegi India noortekoondises. Lõin oma kulmu ühe kuti pea vastu ära kogematta ja see nüüd natuke paistes.
Tulin koju ja proovisin oma reisikirjaga natukene järje peale saada kuna olen laisk olnud ja ka paljud õhtud pikaks veninud.
Varsti tuli Babuu ehk öömaja omanik ja kutsus mind lähedale õhtust sööma. Kamp kutte tegi süüa ja telekaruumis oli üks valge tüdruk ja rääkisin temaga natukene. Hollandist pärit ja tuli siia 7 aastat tagasi ja leidis mehe kellega nüüd 3 aastane laps. Homme lendab üksi Hollandi ja proovib korteri ja muud asjad korda saada ja kuu aega hiljem läheb tütar mehega järgi.
Aga kell nüüd pool 12 ja aeg magama minna kuna plaan vara teekonda jätkata 60km põhja poole Kochi linna ja sealt 150km edasi ühte loodusparki vaatama. Eks siis näis kuidas ja kuhu homme välja jõuan. Pole veel niipalju km siin sõitnud ühel päeval.
Kahjuks see võimalus raudteejaamas puudus. Sõitsin linna, et välja selgitada mis võimalused Backwatersi ehk tagavete tuuri teha oleks. Mõte oli minul, et sõidaks paar tundi kohaliku veebussiga ja siis kanuuga mõned tunnid.
Paatide juurde jõudes tuldi kohe oma paate pakkuma. Üks mees pakkus oma kanuud 150.- ehk umbes 2,5eur tund ja tema oleks siis kanuutanud mind kanaleid pidi ringi. Väike mootorpaat 200.-. Ütlesin, et veel mõtlen ja vaatan ringi siis kukkus kanuu hind 125.- tund.
Käisin mingis turismibüroos aga see polnud vist valitsuse toetatud vaid mingi paadimeeste enda tehtud. Küsisin enne kanuu kohta. Üteldi hinnaks 200.- tund ja keskeltläbi hea ülevaate ehk ringi tegemiseks kulub umbes 4 tundi. Küsisin ka veebussi kohta aga mees ütles, et kui sa kanuuga juba lähed siis veebuss teeb peaaegu sama ringi. Otsustasin siis esialgu veebussiga tiiru teha ja siis edasi mõelda.
Peatuses kuulsin, et hetkel läheb välja laev mis sõidab ühtepidi 2 tundi ja teine mis sõidab tunni läheb 20min pärast. Valisin selle tunnise ja õnneks ei pidanud kahetsema. Esiteks sõitis laev tunni ja oli pool tundi kohapeal kui sain natuke veeäärsete majade juures ringi kõndida ja eks see eluolu on seal üsna ühesugune niiet 4 tundi kokku oleks vist liiast olnud.Pilet üks ots 7.- Jäin reisiga küll rahule. Laev veel tuli natuke teist teed pidi tagasi.
Sadamas nägin ühte rootsi paari keda Verkalas lõkke ääres kohtasin. Liikusid edasi ühe looduspargi poole kuhu ise ka homme plaan liikuda. Kanuu jätsin esialgu ära ja mõtlesin kui üldse lähen siis järgmine hommik. Muidugi on seal väiksemaid kanaleid kuhu laev ei lähe aga eks ta enam vähem ühesugune elu seal igalpool. Väga palju oli erinevaid paat milles veranIgaks suuruses ja muidugi ka siis hinnaklassis. Algavad vist hinnad 24h eest 4000.- ja siis
Rattale tegin natuke ka hooldust kui linnas ringi tiirutasin. Kõigepealt olid paar kruvi lahti ja üks mehaanik keeras need kinni ja küsis 10 minuti töö eest 10.- Ütlesin veel, et ikka ütle mulle kohaliik hind mille peale mõlemad mehaanikud naersid ja arutasid palju siis minu käest küsida.
Kuna ma ühte vedru ei saanud mis väsinud ja ratta tugijalga üleval hoidis siis läksin juhatamise peale teise kohta. Lasin uue vedru panna 25.- Kuna minu signaal oli üsna vaikne siis lasin ka uued signaalid panna mida nüüd kaks ja mis teevad palju rohkem häält 650.- ja relee uue signaali jaoks 100.- Tööraha 100.- umbes 20 minuti töö eest aga mis sisaldas siis ka juhtmeid ja signaali hoidjaid ratta küljes.
Nägin, et oli YMCY korpallilaager ja poisid tegid venitusi. Vaatasin siis niisama natukene, et mida teistmoodi tehakse. Tuli üks kutt ligi ja kutsus hiljem palli mängima. Tulingi just nüüd sealt. Päris vahva oli. Muidugi olin kõige pikem aga ka kõige aeglasem. Uskumatult osavad olid. Mängisime õues asfaldil ja minu jalanõud olid päris libedad aga see pole vabandus. Kutsusid mind ka homme mängima aga kahjuks pidin ütlema, et lahkun Allapeyst homme hommikul. Nüüd proovin oma päevad blogi jaoks enam vähem kokku võtta. Tagasiteel hakkas natukene sadama aga see on hea mitte halb. Välku lõi terve see aeg kui mängisime ja mõnel oli probleem, et kui just viskas siis lõi välku ja pimestas natukene. Pakun, et kutid olid nii 16 aastased ja paar mängib isegi India noortekoondises. Lõin oma kulmu ühe kuti pea vastu ära kogematta ja see nüüd natuke paistes.
Tulin koju ja proovisin oma reisikirjaga natukene järje peale saada kuna olen laisk olnud ja ka paljud õhtud pikaks veninud.
Varsti tuli Babuu ehk öömaja omanik ja kutsus mind lähedale õhtust sööma. Kamp kutte tegi süüa ja telekaruumis oli üks valge tüdruk ja rääkisin temaga natukene. Hollandist pärit ja tuli siia 7 aastat tagasi ja leidis mehe kellega nüüd 3 aastane laps. Homme lendab üksi Hollandi ja proovib korteri ja muud asjad korda saada ja kuu aega hiljem läheb tütar mehega järgi.
Aga kell nüüd pool 12 ja aeg magama minna kuna plaan vara teekonda jätkata 60km põhja poole Kochi linna ja sealt 150km edasi ühte loodusparki vaatama. Eks siis näis kuidas ja kuhu homme välja jõuan. Pole veel niipalju km siin sõitnud ühel päeval.
28. märts Varkalast Allapeysse
Plaan oli tõusta üsna vara ja hakata peale suurt hommikusööki ehk buffet sõitma. Nagu ikka päris nii ei läinud aga polnud ka hullu. Sööma sain kell 9 ja varsti tuli ka Erki. Sõime koos ja liikusime tagasi minu öömaja juurde. Seal olid just Rootsi tüdrukud koos oma suurte kohvritega ja liikusid oma luksuslikuma öömaja poole ja mõtlesin, et lähen vaatan ka siis koha üle. Jalutasime sinna kuna kotte oli palju ja Ragda võttis tuktuki ja laadis selle kotte täis ja sõitis sinna. Koht oli ilus ja suure rohelise eesaiaga koos võrkkiikedega millest ma kogu aeg unistan. Tahaks ühe öö võrkkiiges siin magada. Ainuke, et peaasi ilma moskiitodeta. Tuba oli ka ilus koos konditsioneeriga ja natuke istusime õues kui Raimondas juhuslikult mööda astus ja meiega liitus. Aga kahju küll, et just siis kui on väga tore on aeg lahkuda. Elukoha juures selgus, et olin juba olnud seal uskumatud 13 ööd. Maksin ära ja jätsin Staliniga hüvasti. Veel tuli Steve ja jättis uue joonistatud visiitkaardi. Pakkisin asjad ja sättisin suure koti enda taha risti ja sidusin kinni kuidagi.
Tee oli ok ja muidugi liiklust palju aga polnud hullu. Kahjuks ei leidnud kuidagi kaardilt ja gps kohta kuhu sõita tahtsin. See oli koht mida üks hotelli kutt kiitis. Just teed sinna, et ilusad vaated ja kosed jne. Varem olin selle koha leidnud ja oleks umbes 80km ringi teinud aga nüüd ei jäänudki muud üle kui otse Allapeysse sõita. Oli väga kuum ja sadula maitse hakkas tulema aga lõpuks jõudsin kohale ja paljude inimeste väikse abiga leidsin ka oma Mushroomi üles mida vene kutt Chennai raudtejaamas ja mida ka Erki kiitis. Erkile meeldisid omanikud kutid. Tuba polnud midagi erilist ja ka midagi hullu. Läksin üsna vara voodisse, et välja puhata ja hommikul ikka üles saada.
Tee oli ok ja muidugi liiklust palju aga polnud hullu. Kahjuks ei leidnud kuidagi kaardilt ja gps kohta kuhu sõita tahtsin. See oli koht mida üks hotelli kutt kiitis. Just teed sinna, et ilusad vaated ja kosed jne. Varem olin selle koha leidnud ja oleks umbes 80km ringi teinud aga nüüd ei jäänudki muud üle kui otse Allapeysse sõita. Oli väga kuum ja sadula maitse hakkas tulema aga lõpuks jõudsin kohale ja paljude inimeste väikse abiga leidsin ka oma Mushroomi üles mida vene kutt Chennai raudtejaamas ja mida ka Erki kiitis. Erkile meeldisid omanikud kutid. Tuba polnud midagi erilist ja ka midagi hullu. Läksin üsna vara voodisse, et välja puhata ja hommikul ikka üles saada.
15-27 märts. Varkala
Hommikul käisin Thivandurumis ringi. Küsisin raudteejaamast kuna rong Varkala läheb ja kella kahene rong tundus sobiv olevat. Nüüd oli vaja leida ainult kasutatud mootorataste müüja. Kõndisin mööda tänavat ja nägin euroopalikku poodi kus müüdi rehve. Astusin sisse ja rääkisin Enfieldidest umbes pool tundi juttu kuna kliente polnud. Selgus, et rataste hinnad on tõusnud viimaste aastatega kahekordseks. Ei tahtnud seda uskuda aga mees ütles, et uued rattad pole enam nii head ja see ka põhjuseks. Ütles, et korraliku ratta hind algab 60 tuhandest mis siis 1000eur. Ütles, et tal sõbra paranduskoda lähedal ja mine uuri sealt.Kõndisingi umbes kilomeetri sinna ja selgus, et jutt täitsa õige. Nägin ühte kohalikku kes parandama tuli ratast ja ta ütles, et ostis ratta 3 aastat tagasi 30 tuhande eest ja nüüd saaks vast pea 60 tuhat kui müüa tahaks. Matsin oma mootoratta mõtte maha ja läksin hotelli asju pakkima, et rongile jõuda. Väga kuum oli ja õhk ei liikunud.
Ostsin rongis odava pileti mis maksis 30.- aga ainult viimane ja esimene vagun olid niiütelda odavad ja ülerahvastatud. Sain ikka istekoha. Oleks võinud muidugi lolli turisti mängida ja paremasse klassi ronida aga polnud hullu. Rong sõitis 40min ja ühe kohaliku abiga sain õiges kohas maha. Tukimehed küsisid 2km eest 60-70 mis tundus kallis ja mõtlesin natuke kõndida ja mõne tuki eemalt äkki odavamalt saada. Mingi kutt tuli rääkima aga ignoreerisin teda kuna ei jõudnud tukimeestele enam ei ütelda. Sõitis 10 sekundi pärast kõrvale ja ütles, et tal sõbral külalismaja ja ta viib mu tasuta kohale aga pole mingit kohustust sinna jääda kui koht ei meeldi. Sõitsimegi siis sinna. Hästi tore ja sõbralik kutt oli ja muidkui rääkis terve tee. Tema inglise keel ka oli väga hea. Jõudsimegi kohale ja öömaja oli täiesti korralik ja öö 300.- ja mingit taxi ei lisandu. Kirjutasin ennast sisse mis on siin omaette nali ikka. Ma arvan, et umbes 30 lahtrit vaja täita alates viisa numbrist ja kohast kus maandusid indias.
Öömaja omanik Stanley oli ka väga tore ja käinud Rootsis kus tal sõbrad ja ka Kopenhaagenis ja oli kohtadest millest rääkida. Hiljem kõndisin ranna poole ja olin ka seda varem kuulnud, et see kohta kutsutakse Varkala cliff ehk kalju, ja seal kaljul ma siis äkki seisingi. All oli rannariba ja üleval palju restorane koos väikeste poodidega kus müüdi igasugu ehteid ja riideid. Ei mäletagi millises restoranis sõin aga valik oli väga suur ja erinevaid euroopa toite väga palju. Loomuliklt ka india toite. Hinnad ca 150-200 kanti ehk 2.5 nii 3.5 euro kanti mis muidugi india mõistes kallis. Sõin korralikult ja läksin tagasi öömaja juurde ja sain oma wifi paroolid ja internetti uudiseid lugema. Tundus hea koht olevat jälle patareisi laadida. Mõtlesin, et jään vast nii 4-5 päevaks Varkala.
Lõpuks sai 4-5 päeva plaanist 13 ööd aga kõigest kirjutan natuke hiljem miks siis nii pikaks läks. Aga muidugi oli väga lahe ja kahju lahkuda. Ja et tore oli sai nii kaua viibitud Varkalas. Sain uute inimestega tuttavaks. Alguses Stevega ja kelle kaudu siis Nicolaiga ja Lathikaga kes siin juba seitse aastat elanud. Nicolai prantslane ja naine kohalik. Käisime paaril korral nende juures külas ja väga tore oli. Plaanivad nüüd Prantsusmaale mõneks ajaks kolida. Naise jaoks muidugi raske. Neil ka kaks poissi kes siis lähevad prantsusmaal kooli,
Stevega saime õhtuti kokku ja sõime koos õhtust.
Üks õhtu sööma minnes kohtusin öömaja värava juures ühte kutti kahe tüdrukuga kes küsisid kas restorane siin on ja kuhu poole jääb. Ütlesin, et ei tea küll, et siin restorane oleks. Ütlesin, et natuke maad minna ja olen ka ise sinnapoole teel. Küsisin kust pärit olete siis tüdrukud olid taanist ja poiss Eestist. Korra käis peast läbi mõte, et teha knalja, et tean Eestit päris hästi ja tean ka palju sõnu jne. aga ütlesin, et mina ka Eestist. Kutt ei uskunud algul arvas, et teen nalja nagu restoranide kohta paar minutit tagasi. Alguses ei suutnud millegipärast ma üldse eesti keeles temaga rääkida ja vast tunni rääkisime inglise keeles. Tagantjärgi mõeldes uskumatu. Kui telefoniga rääkinud olen siis pole küll probleemi eesti keele peale ümber lülituda.
Kuti nimi oli Erki ja koos me siis aega viitsime.
Kolm rootsi tüdrukut kolis minu hotelli. Veel kaks leedu meest ja "kanaada" india poiss. Vaikselt saime rohkem üksteisega tuttavaks.
Mootorattad tulid äkki jälle päevakorda ja oli valida kolme Royal Enfieldi vahel. Üks saksa kutt müüs oma ratast aga registreerimistunnistus puudu ja polnud ka parimas korras ratas. Tahtis 25000.-
Teine oli heas korras ja müüs üks kohalik baaripidaja aga oli ka turisti käes olnud ratas. Küsis 32000.-
Kolmas oli hotelliomaniku sõbra ratas mis samuti turisti käes olnud. Suure paagiga mis muidu pluss aga arvestades, et minu põlved paagi vastas siis miinus. Sidur libises ja vajas vahetamist või reguleerimist ja tagarehv samuti sile. Küsis 35000.-
Ostsin järgmine päev siis selle kõige kobedama 30000.- ruupia eest ehk natuke alla 500.- eur.
Käisin Kovalami rannas ükspäev rattaga vaatamas ühe eestlase külalismaja hotelli. Anu oli tema nimi ja raske oli leida alguses maja aga paar kohalikku oskasid lõpuks näidata milline maja. Tundus väga tore inimene olevat ja nagu ikka käib siis palju Eestlasi tema juures ööbimas. Ta oli pearannast natuke eemal ja oli vaikne väike niiütelda oma rand. Käisin ka pearanda ja poodide restoranide promenaadi vaatamas aga turiste oli väga vähe ja tundus tühi kuidagi. Varkala meeldis kuidagi palju rohkem.
Tahtsin ka Varkalast edasi liikuda aga sõidust olin väsinud ja mõtlesin veel päeva puhata aga siis tuli hoopis plaan, et teeme väljasõidu lähedale mootoratastega ja jälle lükkus lahkumine edasi.
Käisimegi kolm rootslast, kaks eestlast ja kaks leedukat siis koos hotelliomanikuga väljasõidul natuke. Kanaada india kutt ka muidugi. Rentisid kolm motorollerit ja minul ja hotelliomanikul Stalinil oli ratas ja india kutil renditud enfield. Kolmandal rootsi tüdrukul oli pohmakas kuna eelmine õhtu oli meie hotellis suurem tutvumisõhtu verandal ja tema kaasa ei tulnud.
Kanaada kutt oli kuidagi naljakas. Kogu aeg oli nagu energiajänes, et teeme midagi ja tema inglise keelest oli väga raske aru saada.
Hiljem selgus, et oli kadunud maksmata ja koos renditud mootorattaga. Ei teagi mis sellest sai aga loodan, et vähemalt elus ja terve.
Rohkem ei tulegi sündmusi meelde mis kõik Varkalas toimus. Olin laisk ja ei viitsinud kohapeal kirjutada kuigi oma toas oli isegi wifi.
Panen kirjad mis Stalinilt sain.
i am in trouble now,, u know the "canadian" that indian guy left with the bike,, he has gone 2 days ago and told to sachin[ my staff] he will return yesterday night but till now he didnt come back and gone wih the bike,, i dont know where he is and no any whereabouts...he has gone with RED ENFIELD THUNDER BIRD .. KL 16 C 5034..PLEASE KEEP AN EYE ON THIS ...if you have any friends in goa already, please let them know this number,,,,i strongly believes he has gone to goa,, now i have to pay the bike cost to the bike owner,,, what to do man,,,
ja teine kiri
hi rainer, thanks for your mail, i hope you are fine and driving safely.
i am ok,, i had to pay the amount for the bike now,, 70000/rupees.i have an another news about him , i found out from the phone numbers he left, he was in pondichery before coming to varkala, by that time he steal the computer he has come along with us. he was in an ashram HARE RAM HARE KRISHNA.. he stayed 2 days there and he steal the computer from their office.
i think he is in south india, most probebly in tamilnadu or goa,, i know you keep an eye on it,,please do it,, its a very important thing happened in my life of course its a worst thing.if you find him please report to police,, i have complained already here.. i hope police will find him.
takecare,,,,,,,,,,,enjoy the journey.
stanley
Ostsin rongis odava pileti mis maksis 30.- aga ainult viimane ja esimene vagun olid niiütelda odavad ja ülerahvastatud. Sain ikka istekoha. Oleks võinud muidugi lolli turisti mängida ja paremasse klassi ronida aga polnud hullu. Rong sõitis 40min ja ühe kohaliku abiga sain õiges kohas maha. Tukimehed küsisid 2km eest 60-70 mis tundus kallis ja mõtlesin natuke kõndida ja mõne tuki eemalt äkki odavamalt saada. Mingi kutt tuli rääkima aga ignoreerisin teda kuna ei jõudnud tukimeestele enam ei ütelda. Sõitis 10 sekundi pärast kõrvale ja ütles, et tal sõbral külalismaja ja ta viib mu tasuta kohale aga pole mingit kohustust sinna jääda kui koht ei meeldi. Sõitsimegi siis sinna. Hästi tore ja sõbralik kutt oli ja muidkui rääkis terve tee. Tema inglise keel ka oli väga hea. Jõudsimegi kohale ja öömaja oli täiesti korralik ja öö 300.- ja mingit taxi ei lisandu. Kirjutasin ennast sisse mis on siin omaette nali ikka. Ma arvan, et umbes 30 lahtrit vaja täita alates viisa numbrist ja kohast kus maandusid indias.
Öömaja omanik Stanley oli ka väga tore ja käinud Rootsis kus tal sõbrad ja ka Kopenhaagenis ja oli kohtadest millest rääkida. Hiljem kõndisin ranna poole ja olin ka seda varem kuulnud, et see kohta kutsutakse Varkala cliff ehk kalju, ja seal kaljul ma siis äkki seisingi. All oli rannariba ja üleval palju restorane koos väikeste poodidega kus müüdi igasugu ehteid ja riideid. Ei mäletagi millises restoranis sõin aga valik oli väga suur ja erinevaid euroopa toite väga palju. Loomuliklt ka india toite. Hinnad ca 150-200 kanti ehk 2.5 nii 3.5 euro kanti mis muidugi india mõistes kallis. Sõin korralikult ja läksin tagasi öömaja juurde ja sain oma wifi paroolid ja internetti uudiseid lugema. Tundus hea koht olevat jälle patareisi laadida. Mõtlesin, et jään vast nii 4-5 päevaks Varkala.
Lõpuks sai 4-5 päeva plaanist 13 ööd aga kõigest kirjutan natuke hiljem miks siis nii pikaks läks. Aga muidugi oli väga lahe ja kahju lahkuda. Ja et tore oli sai nii kaua viibitud Varkalas. Sain uute inimestega tuttavaks. Alguses Stevega ja kelle kaudu siis Nicolaiga ja Lathikaga kes siin juba seitse aastat elanud. Nicolai prantslane ja naine kohalik. Käisime paaril korral nende juures külas ja väga tore oli. Plaanivad nüüd Prantsusmaale mõneks ajaks kolida. Naise jaoks muidugi raske. Neil ka kaks poissi kes siis lähevad prantsusmaal kooli,
Stevega saime õhtuti kokku ja sõime koos õhtust.
Üks õhtu sööma minnes kohtusin öömaja värava juures ühte kutti kahe tüdrukuga kes küsisid kas restorane siin on ja kuhu poole jääb. Ütlesin, et ei tea küll, et siin restorane oleks. Ütlesin, et natuke maad minna ja olen ka ise sinnapoole teel. Küsisin kust pärit olete siis tüdrukud olid taanist ja poiss Eestist. Korra käis peast läbi mõte, et teha knalja, et tean Eestit päris hästi ja tean ka palju sõnu jne. aga ütlesin, et mina ka Eestist. Kutt ei uskunud algul arvas, et teen nalja nagu restoranide kohta paar minutit tagasi. Alguses ei suutnud millegipärast ma üldse eesti keeles temaga rääkida ja vast tunni rääkisime inglise keeles. Tagantjärgi mõeldes uskumatu. Kui telefoniga rääkinud olen siis pole küll probleemi eesti keele peale ümber lülituda.
Kuti nimi oli Erki ja koos me siis aega viitsime.
Kolm rootsi tüdrukut kolis minu hotelli. Veel kaks leedu meest ja "kanaada" india poiss. Vaikselt saime rohkem üksteisega tuttavaks.
Mootorattad tulid äkki jälle päevakorda ja oli valida kolme Royal Enfieldi vahel. Üks saksa kutt müüs oma ratast aga registreerimistunnistus puudu ja polnud ka parimas korras ratas. Tahtis 25000.-
Teine oli heas korras ja müüs üks kohalik baaripidaja aga oli ka turisti käes olnud ratas. Küsis 32000.-
Kolmas oli hotelliomaniku sõbra ratas mis samuti turisti käes olnud. Suure paagiga mis muidu pluss aga arvestades, et minu põlved paagi vastas siis miinus. Sidur libises ja vajas vahetamist või reguleerimist ja tagarehv samuti sile. Küsis 35000.-
Ostsin järgmine päev siis selle kõige kobedama 30000.- ruupia eest ehk natuke alla 500.- eur.
Käisin Kovalami rannas ükspäev rattaga vaatamas ühe eestlase külalismaja hotelli. Anu oli tema nimi ja raske oli leida alguses maja aga paar kohalikku oskasid lõpuks näidata milline maja. Tundus väga tore inimene olevat ja nagu ikka käib siis palju Eestlasi tema juures ööbimas. Ta oli pearannast natuke eemal ja oli vaikne väike niiütelda oma rand. Käisin ka pearanda ja poodide restoranide promenaadi vaatamas aga turiste oli väga vähe ja tundus tühi kuidagi. Varkala meeldis kuidagi palju rohkem.
Tahtsin ka Varkalast edasi liikuda aga sõidust olin väsinud ja mõtlesin veel päeva puhata aga siis tuli hoopis plaan, et teeme väljasõidu lähedale mootoratastega ja jälle lükkus lahkumine edasi.
Käisimegi kolm rootslast, kaks eestlast ja kaks leedukat siis koos hotelliomanikuga väljasõidul natuke. Kanaada india kutt ka muidugi. Rentisid kolm motorollerit ja minul ja hotelliomanikul Stalinil oli ratas ja india kutil renditud enfield. Kolmandal rootsi tüdrukul oli pohmakas kuna eelmine õhtu oli meie hotellis suurem tutvumisõhtu verandal ja tema kaasa ei tulnud.
Kanaada kutt oli kuidagi naljakas. Kogu aeg oli nagu energiajänes, et teeme midagi ja tema inglise keelest oli väga raske aru saada.
Hiljem selgus, et oli kadunud maksmata ja koos renditud mootorattaga. Ei teagi mis sellest sai aga loodan, et vähemalt elus ja terve.
Rohkem ei tulegi sündmusi meelde mis kõik Varkalas toimus. Olin laisk ja ei viitsinud kohapeal kirjutada kuigi oma toas oli isegi wifi.
Panen kirjad mis Stalinilt sain.
i am in trouble now,, u know the "canadian" that indian guy left with the bike,, he has gone 2 days ago and told to sachin[ my staff] he will return yesterday night but till now he didnt come back and gone wih the bike,, i dont know where he is and no any whereabouts...he has gone with RED ENFIELD THUNDER BIRD .. KL 16 C 5034..PLEASE KEEP AN EYE ON THIS ...if you have any friends in goa already, please let them know this number,,,,i strongly believes he has gone to goa,, now i have to pay the bike cost to the bike owner,,, what to do man,,,
ja teine kiri
hi rainer, thanks for your mail, i hope you are fine and driving safely.
i am ok,, i had to pay the amount for the bike now,, 70000/rupees.i have an another news about him , i found out from the phone numbers he left, he was in pondichery before coming to varkala, by that time he steal the computer he has come along with us. he was in an ashram HARE RAM HARE KRISHNA.. he stayed 2 days there and he steal the computer from their office.
i think he is in south india, most probebly in tamilnadu or goa,, i know you keep an eye on it,,please do it,, its a very important thing happened in my life of course its a worst thing.if you find him please report to police,, i have complained already here.. i hope police will find him.
takecare,,,,,,,,,,,enjoy the journey.
stanley
Subscribe to:
Posts (Atom)