Ma ei mäleta kas kirjutasin, et leidsin pileti Sri Lankast Indiasse makemytrip.com kaudu. Odavaim pilet oli lennata Spicejetiga mis india kompanii ja pilet maksis 2500.- inr ehk 38eur. Spicejeti enda kodulehelt ostes oleks maksnud 5000.-inr.
Lennujaamast Chennaist väljudes oli kell vist kuue paiku. Rahavahetus oli ainult ühes kohas ja kurss oli 57.- ühe euro eest. Mäletasin, et normaalne kurss ikka üle 60 ja kõndisin edasi kuni olin lennujaamast väljas ja polnud rohkem rahavahetusi. Tuli mingi tuk tuki mees ja rääkis mu pehmeks, et viib minu rahavahetuse juurde ja siis sõidab 18km kesklinna ja leiab mulle öömaja. Tahtis selle eest 500.- ja alla ka hinda ei lasknud. Olin nii väsinud, et kaubelda ja tahtsin juba hotelli voodisse saada niiväga.
Sõitis 300m mingi putka juurde, et siin on rahavahetus. Hambutu mees vahetas oma putkas kus müüs vett ja küpsiseid ja taolisi asju raha. Kurss oli 57. Tuki mees ütles, et tema ei tea rohkem kohti ja kõik pangad suletud. Vahetasin siis 10eur, et tuki mehele maksta. Tuki mees ütles, et aga sa pead hotellis ette maksma. Ei uskunud seda ja sõitsime siis linna. Vedas mind mitme kalli hotelli juurde kuigi ütlesin, et otsin odavat hotelli. Lõpuks leidsin ühe mille eest küsiti 475.- Ja tahetigi raha ette. Andsin 20eur pandiks ja maksin tuki mehele 500.- Muidugi tuki mees oli pettunud, et vedas mind mitmesse hotelli ja veetis minuga nii palju aega, et andku ma talle 20eur ehk 1200.- Loomulikult ei maksnud ma talle rohkem kui algul kokku lepitud mis isegi oli muidugi üleliia makstud aga olin nii väsinud ja unistasin ainult voodist. Magasingi nii seitsmest kaheteistkümmneni. Siis mõtlesin minna linna vaatama ja rahavahetust otsima. Kuna oli laupäev olid pangad vähe lahti ja juba kinni. Leidsin ainult ühe putka kus kurss 58. Vahetasin natukene raha, et hotelli eest maksta ja taskuraha ka natukene. Kolasin veel mööda tänavaid aga rahvast ja mustust oli nii palju, et sai ruttu kõndimisest villand. Leidsin veel 350.- öömaja mille tuba oli suurem ja ilusam kui minu öömajas ja otsustasin sinna siis homme kolida kui kauemaks jään. Aga linnast mingit sotti ei saanud kuna suur ja mul polnud ka korralikku kaarti. Tahtsin ainult ühte kohta minna. Enfieldi ehk mootoratta tehasesse kus ekskursioone tehakse ja tahtsin internetist uurida kuidas sinna saab.
Ostsin ühest kohast kohaliku sim kaardi ja olin juba varem kuulnud, et see mõttetult keeruline. Tehti passist ja hotelli kviitungist koopia ja pidin ka pildi andma. Paljundatud pilt ei kõlvanud kuigi sama kvaliteet kui fotol. Maksin liitumise eest 40.- ja 30.-ettemaksuks kõnede eest ja internetikasutus piiramatu 92.- Tundus hea pakkumine olevat. Hiljem selgus, et saan ainult www lehekülgedele ligi ja ei saa gps kasutada ja skype ka mitte. Interneti kasutus oli 30 päeva siis jälle tuleb 92.- maksta. Sõin ühes kohas püreesupi mis oli tõesti hea ja maksis 60.- Liitrine vesi 12.- Indias ka asjadel maksimum hinnad peal niiet tead mis maksad.
Olin ilma plaanideta Indiasse jõudnud ja kuidagi tuju oli kehv. Plaan oli Sri Lankalt lõpus India kohta infot hankida aga kuna lõpus olin haiglas siis ei saanud internetist midagi hankida. Mul oli arvutis Lonely Planet India oma ja läksin seda hotelli lugema ja sain ka telefonist infot hankida. Selgus, et tehas linnast 17km väljas ja ekskursioone tehakse kuu esimesel ja viimasel laupäeval. Niiet jäi see ära. Hiljem mõtlesin, et oleks võinud sinna helistada ja küsida kas oleks äkki ikkagi kuidagi saanud ringi vaadata. Ekskursiooni hind oli 600.- ja kestab pool tundi.
Sri Lankal oli juba keegi mulle ütelnud, et Indias on pea igas hotellis telekas koos paljude kanalitega. Nii oligi ja vahtisin natuke Cnn ja jäin mingit Hollywoodi filmi vahtima. Otsustasin, et lahkun hommikul Chennaist rongiga läänerannikule Kerala osariiki.
Läksin vara magama kuna ikka veel väsinud. Õnneks tervis tundus korras nüüd olevat.
No comments:
Post a Comment