Tuesday, March 15, 2011

19 päev. Teine päev Trincomalees

Trincomalee külastamine oli kuidagi negatiivselt alanud haiguse ja vaevalise kohalejõudmise tõttu. Ei teadnud kas tuju on veel kauemaks siia jääda ja mõtlesin, et otsustan päeva jooksul. Õnneks oli kurguvalu natuke järgi andnud ja sain juba süüa ja juua ilma suurema valuta. Kõndisin linnas ringi. Ma ei mäletanudki, et ka see linn oli sõjapiirkond. Kahjuks ma ei tea mis aastatel kelle käes linn oli. Mõtlesin, et leian mõne inimese kes äkki tahab sellest rääkida ja kuuleb ka niiütelda sõja teise poole arvamust. Kahjuks pidin selles osas pettuma. Ma ei tea kas siis sõja või millegi muu pärast ei õnnestu leida inimest kes inglise keelt niimoodi räägiks, et jõuaks maast kus ma tulen ja kas mulle Sri Lanka meeldib, kaugemale. See ei sega neid muidugi tahtmast suhelda ja tulevad ise tihti ligi. Tihti lihtsalt küsitakse kust. Mis siis tähendab kust maalt ma tulen.
Kõndisin linnas ringi. Sõdurite poste oli piisavalt aga minu jaoks kuidagi rohkem positiivne kui negatiivne. Kõik kannavad automaate ja keeleoskus terest ka kaugemale ei ulatu. Vahest olen proovinud teed küsida.
Aeg tarkuseteraks. Alati küsi ikka teed mitmelt inimeselt ja ära küsi küsimust kus vastus küsimusele on juba küsimuses sees. Näiteks kunagi ära küsi kas pood on kümneni lahti. Sest tihti saad vastuseks kümneni või jah ja hiljem selgub, et hoopis kella üheksani oli lahti.
Kõndisin mööda linna ja nägin palju igasuguseid mootoratta ja tuk tuki parandus töökodasi. Väga põnev oli vaadata. Linna ühes poolsaare otsas on vana Hollandlaste fort ja mõtlesin seda vaatama minna. Käisin hotellist läbi ja otsustasin veel ühe öö Trincomalees veeta ja ütlesin seda omanikule.
Kindlus oli ka mägi niiet mõtlesin, et saan hea vaate. Lähemale jõudes selgus, et see suur sõjaväeosa aga tee keskelt üles mäkke on vabakasutuses ja väga palju rahvast liikus mööda teed. Hirved olid lahtiselt igal pool ja inimesi ei kartnud. Muidugi okastraati kõik kohad täis ja ma loodan, et nad endale viga ei tee. Selgus, et üleval mäeotsas oli tempel.Täna oli ka riiklik püha siis võimalik, et see oligi seotud usuga ja sellepärast niipalju rahvast. Nautisin mäeotsas vaadet ja kõndisin ümber templi. Sisse ei läinud. Nägin ka tänase päeva esimesi turiste. Polnud seljakotireisijad. Eile olin näinud ka ühte noormeest panka minemas ja samuti polnud seljakotireisija.
Linnas oli palju erinevaid ÜRO harusi. Autod on neil uued ja korralikud ja ei lähe kohaliku autopargiga üldse kokku. Niipalju kui nägin siis kõik töötajad ainult kohalikud. Ühe eramu katusel oli suur kile vihma kaitseks ÜRO logodega. Keegi oli endale teistmoodi abi ÜRO kohalolekust saanud.
Jalutasin linna tagasi ja väikse ringiga koju. Arvan, et rohud olid mind natuke uimaseks teinud ja tundsin ennast väsinuna. Ostsin saiakesi kuna õhtusöögi jaoks üldse isu ei olnud.

No comments:

Post a Comment