10 aprill Goast põhja poole.

Hakkasin peale lõunat põhja poole sõitma.
Ei olnud suurt plaani kuhu välja õhtuks tahtsin jõuda. Mõtlesin, et vaatan kaua jõuan sõita ja siis vaatan öömaja. Lähim siht oli Pune aga sinna polnud lootustki jõuda kuna liiga kaugel.
Sõit läks hästi ja ühes külas pidasin autoistmeid remontiva paari juures kinni ja rääkisin oma murest, et mul oleks vaja paagikotti mille pealmine osa läbipaistev, et ma navigatsiooni näeks. Tegid mulle koti valmis täpselt nagu mul mõtetes ka see välja nägi. Sisse mahub nüüd telefon ja ipod. Raha ei tahtnud ja ütlesid, et kingitus mulle. Sõin ka nende juures lõunat mis nad mulle pakkusid. Väga hea praetud kala oli. Igaljuhul väga tore oli nendega rääkida ja väga mõnusa tundega jätkasin sõitu.
Siis attusin osariigi piiril politseiga kokku. Peeti kõik kinni ja kui Terje sõnu kasutada oli neil enda korraldatud palgapäev käimas. Mõtlesin, et saan ka rahast nüüd natuke lahti kuna NOC paber puudu mootorattal.
Politsei sõnavara oli väga piiratud.
Lugemisoskus samamoodi.
Pidin ütlema kust riigist olen ja mis mu nimi on kuna paistis, et ei osanud lugeda passist välja. Ratta dokumente ei kontrollitud. Suur seljakott otsiti läbi aga endal seljas olevat kotti mitte. Leidsin ühe alkoholipudeli ja teist väikses seljakotis mitte.
Alguses küsiti niisama 100.- ruupiat. Kui ma küsisin mille eest siis ei osatud vastata. Siis leiti kotist üks pudel rummi ja üteldi, et pole lubatud ja trahv 1000.- mille peale ma ütlesin, et näidake inglise keelset reeglit paberil, et pole lubatud. Ütlesin, et helistan saatkonda aga nad vist ei saanud sellest arugi. Lõpuks nägid, et ma ei maksa midagi ja nad minust aru ka ei saanud viibati käega, et võin minna.

Politsi inglise keele sõnavara oli:
Dokumendid
Pass
Riik?
Nimi?
Oled joonud?
Goast?
100.- ruupiat.
Pole lubatud.
1000.- ruupiat.
Mine.

Mõni auto ulatas lihtsalt sõidu pealt aknast raha ja panid edasi ilma täitsa seisma jäämata.
Hiljem selgus ühe mehega rääkides, et 5 liitrit alkoholi võib Goast teistesse osariikidesse viia.
Sõitsin edasi vast 50km kui tagaratas plokki äkki läks. Õnneks oli kiirus vast nii 60-70 km tunnis ja uisutades jäin keset teed seisma. Tagumine porilaua kinnituskruvid istme all olid lihtsalt lahkunud ja porilaud kiilus ka kukkudes ratta kinni. Keevitusest läks ka teine ots lahti selle peale ja nii ma siis seisin porilaud koos vajaliku tagatulega näpus teeääres. Aga vast minut läks mööda kui lähedalt inimesed kõik kokku jooksid ja juba eskorditi mind remonditöökoja juurde mis oli vast kilomeetri kaugusel. Seal seltskond noori panid mu porika tagasi ja keevitamise asemel tegid ajutisi kinnituse kuna keevitajat enam nii hilja polnud. Raha ei küsinud ja ütlesid, et pakkugu ma ise midagi. Pakkusin kahe poldi ja natuke traadi ja 10min eest 50.- ja olid rahul ja mina ka kuna sain sõitu jätkata.
Öömaja ei leidnud ja nägin teeääres millegi põhukuhjasid ja magasin põhukuhja otsa tehtud asemes ja väga mõnus oli. Polnud küll unistuste võrkkiik aga üsna lähedal sellele. Plaan ikka võrkkiik vaadata sest vahest teepeal väsinud ja tahaks tunnikesegi pikutada. Muru pole kuskil ja mustust liiva ja kruusa kõik kohad täis, et maha küll pikali visata ei saa.