Olen mõelnud, et viimased sadat aastat pole vaja vaadata Eestis põllumajandusmuuseumis vaid lihtsalt indiasse tulla. Siin näed kõike seda ikka veel. Näiteks kuidas 20 naist sirpidega vilja koristavad ja siis vihud kokku seovad ja kuhjadeks panevad. Hiljem tuleb rehepeksumasin ja peksab vilja ära.
Muidugi liiklusest ei saa üle ega ümber. On kiivrita linnad ja kiivriga linnad. Rohkem kiivrita. Ühesõnaga kuidas politsei asjasse suhtub. Ainult juhil peab kiiver olema kui peab. Vist naisel ei pea üldse. Tundub, et kolm inimest rattal on kõige enamlevinud. Siis tulevad kaks ja siis üks ja neli inimest rattal. Nelja inimest rattal on tavaliselt siis pere kahe lapsega. Kõige väiksemad healjuhul poole aastased ema süles ja muidugi naised istuvad risti sest seeliku kleidiga ei saa ju muudmoodi.
Ja mida kõike ei saa mootorattaga vedada. Hetkel meenub ukse vedu, kus siis ust hoidis kahevahel risti kaasreisija ja umbes 5m redeli vedu mida hoiti püsti kahevahel.
Ühesõnaga jõudsin Jaipuri ja hotelli otsingutele. Leidsin linnas koha mis oli väga ok ja hinnaks oli 400 mis polnud palju sihukese toa eest. Internetist leidsin veel ühe uue hosteli ja mõtlesin seda vaadata. GPS ei osanud selle aadressiga midagi teha ja lõpuks läbi häda leidsin ikkagi üles. Teed vist küsisin 15 inimese käest.
Lõpuks leidsin. Jagame tuba kahe kutiga ja tahtsin siia jääda. Hind oli 500 aga sisaldab ka õhtu ja hommikusööki. Maja on suur luksuslik luksuslikus elamurajoonis ja väga vaikne ja rahulik. Perenaine ise elab siin ja esimene kuu avatud koht. Mees juhib sama külalismaja Dehlis ja poeg Agras. Pidid väga harva kokku saama.
Käisime õhtu ühe kutiga järjekordset päikeseloojangut nautimas. Sõitsime mäe otsa ahvitemplisse kus oli palju ahve ja inimesed tõid toitu neile. Päris hea vaade oli linnale ja jäin päikeseloojanguga väga rahule.
Homme plaan linnas ringi vaadata ja veel öö siin olla ja siis edasi põhja.
No comments:
Post a Comment