Kõige suurem vaatamisväärsus Aurengabadis on Ellora koopad. Kuna see jäi teepeale siis oligi plaan täna hotellist lahkuda ja suund sinna võtta. Pakkisin asjad ja tee oli 32km pikk. Kuskil pool maad sõidetud jäi teepeale ka Daulatabadi kindlus mis ka suur vaatamisväärsus aga ei teadnudki, et see teepeale jääb. Tee ääres oli palju turistinänni müüjaid aga ka kaks võrkkiikude müüjat. Hind oli 900.-
Käisin fordis ära. Päris lahe koht oli. Mingi hetk oli ainult sissepääsuteeks pime tunnel koos pööretega ja erineva suurustega trepiastmetega, et vaenlase elu raskemaks teha.
Ostsin võrkkiige 500.- eest ja olin rahul, et lõpuks leidsin.
Varsti tulidki Ellora koopad. Pilet oli 250.-
Koopad olid lahedad ja kaljusse raiutud hooned jne. Kahjuks alustasin kõige vingemast. Koopaid oli 32 ja peale esimese vaatamist olid teised kuidagi kohe igavad. Rääkisin paari ameeriklasega kes otsisid külmi jooke aga külmkapid pea kusagil ei töödanud ja kõik joogid olid päris soojad.
Igaljuhul täielik turismipäev.
Ühes väikses külas nagin nööri ja köiemüüjat. Kahjuks inglise keelt keegi ei osanud aga ilma ühegi sõnata sain oma nööri ostetud. Maksis 50.- ja nöör ca 7-8mm ja meetreid oli vast paarikümne jagu.
Jäin pimeda peale ja ei leidnudki kohta kuhu võrkiik panna. Samuti ei jäänud lõpu poole ühtegi öömaja tee äärde.
Sättisin teest eemal põõsate taga põllul ennast sisse. Öösel ilmus traktor kuskilt välja ja sõitis paari meetri kauguselt mööda aga ma siis teda kuidagi ei häirinud ja seisma ja juttu puhuma traktorist ka ei tulnud, mis muidugi india kohta väga imelik.
No comments:
Post a Comment