Palju kiirteed ja teemakse oli palju ja igalpool aga kaherattalised on tasuta. Muusika on pikkadel otsadel suureks abiks.
Jäin ühes linnalähedal suurel ristteel seisma, et natuke keha kinnitada. Siis kui pidama jäin siis nägin, et kahe liikluspolitseinuku kõrval täpselt. Õnneks nad inglise keelt ei jaganud üldse niiet üsna turvaline oli ja minu ratta numbri tähti uurides küsisid, et kas ma olen Russiast. Mõtlesin, et kuidas nad küll politseinikeks said. Numbrid on mul muidugi india omad ja number on RSY 4101. Esimesed tähed on piirkonna tähed kust ratas pärit. R siis osariik ehk Rajasthan ja teised tähed mis linn jne. Isegi mina turist tean seda ja politsei mitte kust mingi auto või ratas pärit on. Ühesõnaga nende pärast ei pidanud üldse muretsema.
Jäin natuke jälle pimeda peale aga nüüd oli võrkkiik ja otsisin teest kaugemal põllul ühe suure puu kuhu otsa oli plaan võrkkiik panna.
Suur puu oli ja esimesed oksad algasid vast nii 3,5 meetri kõrguselt. Kuidagi ma ikka sinna otsa sain ja ka nööriga sikutasin kõik asjad puuotsa. Mootorratast ei jõudnud muidugi.
Panin vast ca 5 meetri kõrgusele oma võrkkiige üles ja siis mõtlesin, et äkki oleks pidanud ikka madalalmal kõrgusel katsetama vähemalt. Aga nüüd oli juba liiga hilja seda teha. Lõpuks magasin oma kauaoodatud ja unistatud võrkkiiges. Magasin väga hästi.
No comments:
Post a Comment