Hommikul puu otssast alla tulles selgus kohaliku talupidaja abiga, et olin mangopuu otsas maganud. Viskas mulle kividega paar mangot alla. Aga polnud veel hooaeg käes ja toored. Meenutasid natuke tooreid õunu maitselt ja välimuselt. Aga lapsed muidugi söövad neid nagu meil tooreid õunu.
Nägin kaamlikarja üle tee minemas ja pidin nende järel ootam, et edasi sõita.
Ahvid ilmusid üle pika aja välja aga palju suuremad ja ainult paari või kolmekaupa. Teine sort.
Loodus muutus muidugi pidevalt ja ilmusid ka kaktused välja. Kaktusehekid ja kui müüridele pannakse vahest okastraat peale ja valatakse ka klaasikillud betooni siis siin olid müüridele kaktused istutatud, et ebasoovitavaid inimesi eemal hoida.
Ilmusid jälle elevandid välja keda polnud ammu enam näinud.
Ostsin vett ja alati annan oma vana pudeli müüjale, et ta saaks selle ära visata kuna prügikaste ju kuskil pole. Müüja ütles esimest korda, et viska üle tee kraavi mis oli paksult juba prahti täis. Ütlesin, et mina seda küll teha ei saa. Võttis siis minu pudeli vastu. Arvatavasti hiljem viskas kraavi.
Jõudsin Uidapuri ja ümber linna sõitmise asemel läksin läbi linna, et äkki näen oma oaasi kohvipoodi ja saan ühe hea kohvi. Oligi tee ääres linnas ja sain oma latte kätte. Oli ka wifi ja kasutasin arvutit aga aeg muudkui lendas ja kui lõpuks sõitma sain siis polnudki lootust enam Jodhpuri jõuda kuhu oli plaan jõuda.
Loodus oli kehv ja ööbimiseks pea võimatu kohta leida. Lõpuks leidsin ühe puudesalu aga kõik oksad olid suuri okkaid täis. Nii pea sentimeetri pikkused ja teravad ja tugevad. Magasin nüüd meetri kõrgusel aga maapinnal oli väikseid oksi niiet kui oleks võrkkiik näiteks alt vedanud oleks keha piike täis olnud.
No comments:
Post a Comment