Hommikul peale homikusööki, mis polnud vara, pakkisin asjad ja jätsin perenaise ja Joshiga hüvasti. Teine kutt oli juba kell neli lahkunud, et viiesele rongile jõuda ja Agrasse Taj Mahali vaatama minna. Mõlemad reisisid ümbermaailma piletiga. Josh oli ameerikast ja oli fotoreisil ehk reisis pildistamise pärast. Töötas fotograafina aga tahab oma äri alustada suurte fotode väljaprintimise ja editeerimise ja müügiga. Brasiilia kutt oli töö pärast palju reisinud ja sai oma punktid vahetada pileti vastu. Kõike maid ma küll ei mäletanud kus nad siis käinud juba olid ja kuhu edasi lähevad. Mõlemad peavad reisiblogi ja saan sealt uurida.
Linnas tahtsin läbi minna oma ratta varuosade poest kuna üks vidin gaasitrossi küljest oli jalutama läinud. Leidsingi poe üles ja see oli varuosade poodide ja remontijate väike tänav. Siin on tihti nii, et plekkseppadel om tänav ja juveliiridel oma jne.
Vidin maksis 20.- ja paikapanek koos veel paari kruvi poldi kinnikeeramisega 10.- Ostsin tagavaraks paar varuosa nagu uue gaasitrossi ja siduritrossi. Neid oli foorumites soovitatud kaasas kanda. Mõlemad maksid 40,- ruupiat. Uskumatult odav ikka.
Tee oli pikk. Ühes linnakeses lasin remondimehel kaks polti kinni keerata. Tagumine nubrialus koos tulega oli lahti loksunud. Ahnepäts küsis 50.- Sain aru, et viisteist ja maksin 20.- talle. Mees ütles, et 50.- Ütlesin, et unusta ära mees. 20.- oli ka isegi liiast makstud aga las ta olla. Kunagi ei saa ma aru kas indialased ütlevad viisteist või viiskümmend. Kogu aeg on seal vahepeal.
Sõitsin niipalju kui jõudsin ja leidsin koristatud viljapõllu ja keerasin põhku põhku.
Tee ääres nägin äkki põõsaid suurte ämblikuvõrkudega. Huvitav kas on palju väikseid ämblikke või üks ülisuur.
No comments:
Post a Comment